Hollandi Statistikabüroo (CBS) andmete kohaselt oli bioloogilise tõrje (elusorganismide) kasutamise määr Hollandis kasvuhoonekultuuride puhul 2024. aastal 94% (istutusala põhjal), jäädes suures osas samaks kui 2020. aastal. Teatud bioloogilise tõrje toodete kasutamine on aga suurenenud. Näiteks röövlestade ja röövtripsiliste kasutamise määr tõusis 69%-lt kogu istutusalast 2020. aastal 84%-le 2024. aastal. Lisaks kasutatakse kahjurite tõrjeks enam kui kahes kolmandikus kasvuhoonekultuuride istutusaladest mikroobseid preparaate, näiteks baktereid. Ülaltoodud andmed on CBS-i esialgsed statistilised andmed.
Uuringus osalejad olid kurkide, paprikate, tomatite, maasikate, Aafrika karikakarde, krüsanteemide, rooside, potis kasvatatavate õistaimede ja lehttaimede kasvatajad.Neilt küsiti bioloogiliste tõrjemeetodite kasutamise kohta.Ligikaudu pooled kasvuhoonekasvatajad kasvatasid ühte neist põllukultuuridest ja need põllukultuurid moodustasid kokku 70% Hollandi kasvuhoonete kogupindalast (10 000 hektarit).
Lisaks röövlestadele ja röövtripsikutele moodustasid ka teised bioloogilise tõrje liigid, nagu parasiitsed herilased (sfekoodid), kibuvitsad, röövputukad, kärbsed ja mardikad, suurema osa istutusalast kui 2020. aastal.Nematoodid olid kasvuhoonetes kõige vähem kasutatud bioloogilise tõrje liigid, mille kasutamise osakaal moodustas vaid 12% istutusalast.
Enamiku kasvuhoonekultuuride puhul kasutatakse bioloogilisi tõrjevahendeid kahjurite või lestade tõrjeks enam kui 95% istutusalast. Näiteks kurgi ja tomati kasvatamisel olid bioloogilised tõrjevahendid 2020. aastaks katnud peaaegu kogu istutusala. Potis kasvatatavate õistaimede ja lehttaimede kasutamise määr on suhteliselt madal, kuid siiski üle 75%.
Röövlestade ja röövtripsiliste tõrjevahendite kasutusala suurenes kõige enam tomatikasvatuses: see tõusis 18%-lt 2020. aastal 66%-le 2024. aastal. Herilaste ja pahksääskede kasutamine kasvas eriti märkimisväärselt potis õistaimede puhul, suurenedes 29%-lt 2020. aastal 45%-le 2024. aastal; see suurenes märkimisväärselt ka krüsanteemide kasvatamisel, 68%-lt 82%-le. Röövputukate, röövmardikate, sääskede ja lehetäidest toituvate kärbeste kasutamine krüsanteemide kasvatamisel suurenes kõige rohkem, tõustes 10%-lt 44%-le.
Lisaks kasulikele putukatele on ka mikroobsed preparaadid (näiteks bakterid, seened ja viirused) keemiliste pestitsiidide jätkusuutlikuks alternatiiviks. Neid preparaate kasutatakse kahjurite tõrjeks 67% kasvuhoonete kasvupindadest. Kõige laialdasemalt kasutatakse neid krüsanteemide kasvatamisel, hõlmates 90% istutusalast, ja kõige vähem kasutatakse neid kurgi kasvatamisel (50%).
Uuring mikroobsete preparaatide kasutamise kohta põllukultuuride puhul näitas, et peale kasvuhoonepõllunduse oli mikroobsete preparaatide kasutamine kahjuritõrjeks suhteliselt haruldane. Kõige vähem rakendati seda avamaapõllunduses. Õunapuude, pirnipuude ja linnahaljastuses kasvatatavate puude (näiteks kastanipuude, kasepuude ja jaapani kirsipuude) ning puuistikute paljundamisel moodustas selliste preparaatide kasutamise osakaal 10–25% kogu istutusalast.
Postituse aeg: 23. juuni 2026
