Naftüüläädikhape 99%
1-naftaleenäädikhape kuulub naftaleenide orgaaniliste ühendite hulka. NAA on sünteetiline auksiin.taimehormoonSeda kasutatakse kuiTaimekasvuregulaatormitmesuguste põllukultuuride viljade langemise, õite tekkimise ja viljade hõrenemise ennetamiseks, kasutatakse juurdumisvahendina ja taimede vegetatiivseks paljundamiseks varre ja lehtede lõike abil. Seda kasutatakse ka taimekoekultuurina jaHerbitsiid.
Taotlus
Naftüüläädikhape on taimekasvuregulaator, mis soodustab taimede juurte kasvu ja on naftüülatseetamiidi vaheühend. Naftaleenäädikhapet kasutatakse taimekasvuregulaatorina ning toorainena nina ja silmade puhastamiseks ning silma heleduse suurendamiseks meditsiinis. Naftüüläädikhape võib soodustada rakkude jagunemist ja laienemist, indutseerida adventiitsete juurte moodustumist, suurendada viljade idanemist, vältida viljade langemist ning muuta emas- ja isasõite suhet. Naftaleenäädikhape võib taime organismi siseneda läbi lehtede, okste ja seemnete õrna koore ning kanda toitaineid toimekohta. Tavaliselt kasutatakse seda nisu, riisi, puuvilla, tee, mooruspuu, tomatite, õunte, melonite, kartulite, puude jms puhul ning on hea taimekasvu stimuleeriv hormoon.
(1) Bataadi seemikute kastmiseks leotatakse kartuliseemikute kimbu alust 3 cm paksuselt vedelas ravimis, mille leotuskontsentratsioon on 10–20 mg/kg, 6 tundi;
(2) Riisi ümberistutamise ajal leotage riisiseemnete juuri kontsentratsioonis 10 mg/kg 1–2 tundi; seda kasutatakse nisu seemnete leotamiseks kontsentratsiooniga 20 mg/kg, aeg on 6–12 tundi;
(3) Õitsemisperioodil puuvilla lehtede pinnale pritsimine kontsentratsiooniga 10–20 mg/kg ja kasvuperioodil 2–3 pritsimist ei tohiks olla liiga kõrge, vastasel juhul põhjustab see vastupidist efekti, kuna naftaleenäädikhappe kõrge kontsentratsioon võib soodustada etüleeni tootmist taimes;
(4) Juurte kasvu soodustamiseks tuleks seda segada indooläädikhappe või muude juurte kasvu soodustavate ainetega, sest naftaleenäädikhape üksi küll soodustab põllukultuuride juurte kasvu, kuid ei soodusta seemikute kasvu ideaalselt. Melonite ja puuviljade pritsimisel on asjakohane lehepind ühtlaselt niisutada. Põllukultuuride puhul on pihustusvedeliku kogus tavaliselt umbes 7,5 kg/100 m2 ja viljapuude puhul 11,3–19 kg/100 m2. Töötlemiskontsentratsioon: melonite ja puuviljade puhul 10–30 mg/l pihustuslahust, nisu puhul 20 mg/l leotamine 6–12 tundi, õitsemise faasis 2–3 korda pihustuslahust 10–20 mg/l. Toodet saab segada üldiste insektitsiidide, fungitsiidide ja keemiliste väetistega ning toime on parem ilusa ilmaga ja vihmata.
