I. Ülevaade Hiina ja Ladina-Ameerika riikide vahelisest põllumajanduskaubandusest alates WTOga liitumisest
Aastatel 2001–2023 näitas põllumajandustoodete kogukaubandusmaht Hiina ja Ladina-Ameerika riikide vahel pidevat kasvutrendi 2,58 miljardilt USA dollarilt 81,03 miljardile USA dollarile, kusjuures keskmine aastane kasvumäär oli 17,0%. Nende hulgas kasvas impordi väärtus 2,40 miljardilt USA dollarilt 77,63 miljardile USA dollarile, mis on 31 korda suurem; Eksport kasvas 19 korda 170 miljonilt dollarilt 3,40 miljardile dollarile. Meie riik on põllumajandustoodete kaubavahetuses Ladina-Ameerika riikidega defitsiidis ja puudujääk kasvab jätkuvalt. Meie riigi tohutu põllumajandustoodete tarbimise turg on pakkunud suurepäraseid võimalusi Ladina-Ameerika põllumajanduse arendamiseks. Viimastel aastatel on meie turule tulnud järjest enam kvaliteetseid Ladina-Ameerika põllumajandustooteid, nagu Tšiili kirss ja Ecuadori valged krevetid.
Üldiselt on Ladina-Ameerika riikide osatähtsus Hiina põllumajanduskaubanduses järk-järgult suurenenud, kuid impordi ja ekspordi jaotus on tasakaalust väljas. Aastatel 2001–2023 kasvas Hiina ja Ladina-Ameerika põllumajandustoodete kaubavahetuse osakaal Hiina põllumajandustoodete kogukaubanduses 9,3%-lt 24,3%-ni. Nende hulgas moodustas Hiina põllumajandustoodete import Ladina-Ameerika riikidest koguimpordist 20,3%-lt 33,2%-le, Hiina põllumajandustoodete eksport Ladina-Ameerika riikidesse moodustas koguekspordist 1,1%-lt 3,4%-le.
2. Hiina ja LAC riikide vahelise põllumajanduskaubanduse tunnused
(1) Suhteliselt kontsentreeritud kaubanduspartnerid
2001. aastal olid Argentiina, Brasiilia ja Peruu kolm peamist Ladina-Ameerikast pärit põllumajandussaaduste impordi allikat, impordi koguväärtusega 2,13 miljardit USA dollarit, mis moodustas 88,8% Ladina-Ameerika põllumajandustoodete koguimpordist sel aastal. Põllumajanduskaubanduse koostöö süvenemisega Ladina-Ameerika riikidega on Tšiili viimastel aastatel edestanud Peruut, olles saanud Ladina-Ameerika põllumajanduse suuruselt kolmandaks impordiallikaks, ja Brasiilia on edestanud Argentinat, olles saanud esimeseks suurimaks põllumajandustoodete impordiallikaks. 2023. aastal importis Hiina põllumajandustooteid Brasiiliast, Argentinast ja Tšiilist kokku 58,93 miljardi USA dollari väärtuses, mis moodustas 88,8% kogu Ladina-Ameerika riikide põllumajandustoodete impordist sel aastal. Nende hulgas importis Hiina Brasiiliast põllumajandussaadusi 58,58 miljardi USA dollari väärtuses, mis moodustab 75,1% Ladina-Ameerika riikide põllumajandustoodete koguimpordist, moodustades 25,0% Hiina põllumajandustoodete koguimpordist. Brasiilia ei ole mitte ainult suurim põllumajandustoodete impordiallikas Ladina-Ameerikas, vaid ka suurim põllumajandustoodete impordi allikas maailmas.
2001. aastal olid Kuuba, Mehhiko ja Brasiilia Hiinast LAC-i riikidesse kolm peamist põllumajanduse eksporditurgu, mille ekspordi koguväärtus oli 110 miljonit USA dollarit, mis moodustas 64,4% Hiina põllumajanduse koguekspordist LAC-i riikidesse sel aastal. 2023. aastal on Mehhiko, Tšiili ja Brasiilia Hiina põllumajanduse eksporditurud Ladina-Ameerika riikidesse kolm suurimat, ekspordi koguväärtusega 2,15 miljardit USA dollarit, mis moodustab 63,2% selle aasta põllumajandustoodete koguekspordist.
(3) Impordis domineerivad õliseemned ja loomakasvatussaadused ning teravilja import on viimastel aastatel oluliselt suurenenud
Hiina on maailma suurim põllumajandustoodete importija ja tal on tohutu nõudlus Ladina-Ameerika riikidest pärit põllumajandustoodete, näiteks sojaubade, veiseliha ja puuviljade järele. Alates Hiina astumisest WTO-sse imporditakse Ladina-Ameerika riikidest põllumajandussaadusi peamiselt õliseemneid ja loomakasvatussaadusi ning teravilja import on viimastel aastatel oluliselt suurenenud.
2023. aastal importis Hiina Ladina-Ameerika riikidest õliseemneid 42,29 miljardi USA dollari väärtuses, kasvades 3,3%, moodustades 57,1% Ladina-Ameerika riikide põllumajandustoodete koguimpordist. Loomakasvatussaaduste, veesaaduste ja teravilja import oli vastavalt 13,67 miljardit USA dollarit, 7,15 miljardit USA dollarit ja 5,13 miljardit USA dollarit. Nende hulgas imporditi maisitooteid 4,05 miljardi USA dollari väärtuses, mis on 137 671-kordne kasv, peamiselt seetõttu, et Brasiilia mais eksporditi Hiina kontrolli- ja karantiinipääsuks. Brasiilia maisi impordi suur arv on muutnud Ukraina ja Ameerika Ühendriikide varem domineerinud maisiimpordi mustrit.
(4) Eksporditakse peamiselt veesaadusi ja köögivilju
Alates Hiina ühinemisest WTOga on põllumajandussaaduste eksport LAC-i riikidesse olnud peamiselt veesaadused ja juurviljad, viimastel aastatel on teraviljatoodete ja puuviljade eksport pidevalt kasvanud. 2023. aastal oli Hiina veesaaduste ja köögiviljade eksport Ladina-Ameerika riikidesse vastavalt 1,19 ja 6,0 miljardit dollarit, moodustades vastavalt 35,0% ja 17,6% kogu põllumajandustoodete ekspordist Ladina-Ameerika riikidesse.
Postitusaeg: 30. august 2024