Milline on Hiina ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelise põllumajanduskaubanduse olukord ja väljavaated?

I. Ülevaade Hiina ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelisest põllumajanduskaubandusest pärast WTO-ga liitumist

Aastatel 2001–2023 näitas Hiina ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelise põllumajandustoodete kaubanduse kogumaht pidevat kasvutrendi, tõustes 2,58 miljardilt USA dollarilt 81,03 miljardi USA dollarini, keskmise aastase kasvumääraga 17,0%. Sealhulgas impordi väärtus suurenes 2,40 miljardilt USA dollarilt 77,63 miljardi USA dollarini, mis on 31-kordne kasv; eksport suurenes 19-kordselt 170 miljonilt dollarilt 3,40 miljardi dollarini. Meie riik on Ladina-Ameerika riikidega põllumajandustoodete kaubanduses defitsiidis ja defitsiit kasvab jätkuvalt. Meie riigi tohutu põllumajandustoodete tarbimisturg on pakkunud suurepäraseid võimalusi põllumajanduse arendamiseks Ladina-Ameerikas. Viimastel aastatel on meie turule tulnud üha rohkem Ladina-Ameerika kvaliteetseid põllumajandustooteid, näiteks Tšiili kirss ja Ecuadori valge krevett.

Üldiselt on Ladina-Ameerika riikide osakaal Hiina põllumajanduskaubanduses järk-järgult suurenenud, kuid impordi ja ekspordi jaotus on tasakaalustamata. Aastatel 2001–2023 suurenes Hiina ja Ladina-Ameerika põllumajanduskaubanduse osakaal Hiina kogu põllumajanduskaubanduses 9,3%-lt 24,3%-le. Nende hulgas moodustas Hiina põllumajandusimport Ladina-Ameerika riikidest koguimpordist 20,3%-lt 33,2%-le ja Hiina põllumajanduseksport Ladina-Ameerika riikidesse moodustas koguekspordist 1,1%-lt 3,4%-le.

2. Hiina ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelise põllumajanduskaubanduse omadused

(1) Suhteliselt kontsentreeritud kaubanduspartnerid

2001. aastal olid Argentina, Brasiilia ja Peruu kolm peamist Ladina-Ameerika põllumajandustoodete impordiallikat, mille koguimpordi väärtus oli 2,13 miljardit USA dollarit, mis moodustas 88,8% Ladina-Ameerika põllumajandustoodete impordi kogumahust samal aastal. Põllumajanduskaubandusliku koostöö süvenemisega Ladina-Ameerika riikidega on Tšiili viimastel aastatel Peruust möödunud ja saanud Ladina-Ameerika suuruselt kolmandaks põllumajandustoodete impordiallikaks ning Brasiilia on Argentinast möödunud ja saanud esikohale põllumajandustoodete impordi osas. 2023. aastal ulatus Hiina põllumajandustoodete import Brasiiliast, Argentinast ja Tšiilist kokku 58,93 miljardi USA dollarini, mis moodustas 88,8% Ladina-Ameerika riikide põllumajandustoodete impordi kogumahust samal aastal. Nende hulgas importis Hiina Brasiiliast 58,58 miljardi USA dollari väärtuses põllumajandustooteid, mis moodustas 75,1% Ladina-Ameerika riikide põllumajandustoodete impordi kogumahust ja 25,0% Hiina põllumajandustoodete impordi kogumahust. Brasiilia ei ole mitte ainult Ladina-Ameerika suurim põllumajandustoodete impordiallikas, vaid ka maailma suurim põllumajandustoodete impordiallikas.

2001. aastal olid Kuuba, Mehhiko ja Brasiilia Hiina kolm peamist põllumajandustoodete eksporditurgu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidesse, mille ekspordi koguväärtus oli 110 miljonit USA dollarit, mis moodustas 64,4% Hiina põllumajandustoodete ekspordist Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidesse samal aastal. 2023. aastal olid Mehhiko, Tšiili ja Brasiilia Hiina kolm peamist põllumajandustoodete eksporditurgu Ladina-Ameerika riikidesse, mille ekspordi koguväärtus oli 2,15 miljardit USA dollarit, mis moodustas 63,2% selle aasta põllumajandustoodete ekspordi koguväärtusest.

(3) Impordis domineerivad õliseemned ja loomakasvatussaadused ning teravilja import on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud.

Hiina on maailma suurim põllumajandustoodete importija ning tal on tohutu nõudlus Ladina-Ameerika riikide põllumajandustoodete, näiteks sojaoa, veiseliha ja puuviljade järele. Pärast Hiina liitumist WTO-ga on Ladina-Ameerika riikide põllumajandustoodete import peamiselt õliseemned ja loomakasvatussaadused ning teravilja import on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud.

2023. aastal importis Hiina Ladina-Ameerika riikidest 42,29 miljardi USA dollari väärtuses õliseemneid, mis on 3,3% suurenemine ja moodustas 57,1% Ladina-Ameerika riikide põllumajandustoodete koguimpordist. Loomakasvatussaaduste, vesiviljelustoodete ja teravilja import oli vastavalt 13,67 miljardit USA dollarit, 7,15 miljardit USA dollarit ja 5,13 miljardit USA dollarit. Nende hulgas oli maisitoodete import 4,05 miljardit USA dollarit, mis on 137 671-kordne kasv, peamiselt seetõttu, et Brasiilia maisi eksporditi Hiina inspekteerimis- ja karantiinipiirkondadesse. Brasiilia maisi impordi suur hulk on muutnud maisi impordi mustrit, kus varem domineerisid Ukraina ja Ameerika Ühendriigid.

(4) Eksportida peamiselt veesaadusi ja köögivilju

Pärast Hiina liitumist WTOga on põllumajandustoodete eksport Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidesse koosnenud peamiselt vesiviljelustoodetest ja köögiviljadest, viimastel aastatel on teraviljatoodete ja puuviljade eksport pidevalt suurenenud. 2023. aastal oli Hiina vesiviljelustoodete ja köögiviljade eksport Ladina-Ameerika riikidesse vastavalt 1,19 miljardit ja 6,0 miljardit dollarit, mis moodustas vastavalt 35,0% ja 17,6% põllumajandustoodete koguekspordist Ladina-Ameerika riikidesse.