päringubg

Iowa ülikooli uuring näitas potentsiaalset seost südame-veresoonkonna haigustest tingitud surmade ja teatud tüüpi pestitsiidide vahel.

Iowa ülikooli uus uuring näitab, et inimesed, kelle kehas on teatud kemikaali kõrgem tase, mis viitab kokkupuutele tavaliselt kasutatavate pestitsiididega, surevad oluliselt suurema tõenäosusega südame-veresoonkonna haigustesse.
JAMA Internal Medicine'is avaldatud tulemused näitavad, et püretroidpestitsiididega suure kokkupuutega inimestel on kolm korda väiksem tõenäosus surra südame-veresoonkonna haigustesse kui inimestel, kellel on püretroidpestitsiididega vähene või puudub igasugune kokkupuude.
Tulemused pärinevad USA täiskasvanute riiklikult representatiivse valimi analüüsist, mitte ainult põllumajanduses töötavate inimeste omast, ütles Wei Bao, Iowa ülikooli rahvatervise kooli epidemioloogia dotsent ja uuringu autor. See tähendab, et leidudel on rahvatervisega seotud mõju kogu elanikkonnale.
Ta hoiatas ka, et kuna tegemist on vaatlusuuringuga, ei saa selle abil kindlaks teha, kas valimisse kuulunud inimesed surid püretroididega otsese kokkupuute tagajärjel. Tulemused viitavad seose suurele tõenäosusele, kuid tulemuste kordamiseks ja bioloogilise mehhanismi kindlaksmääramiseks on vaja rohkem uuringuid, ütles ta.
Püretroidid on turuosa poolest ühed enimkasutatavad putukamürgid, moodustades suurema osa kaubanduslikest kodumajapidamises kasutatavatest putukamürkidest. Neid leidub paljudes kaubanduslikes putukamürkide kaubamärkides ja neid kasutatakse laialdaselt kahjuritõrjeks põllumajanduses, avalikes ja elamutes. Püretroidide metaboliite, näiteks 3-fenoksübensoehapet, võib leida püretroididega kokku puutunud inimeste uriinist.
Bao ja tema uurimisrühm analüüsisid andmeid 3-fenoksübensoehappe taseme kohta 2116 täiskasvanu uriiniproovides vanuses 20 aastat ja vanemad, kes osalesid riiklikus tervise- ja toitumisuuringus aastatel 1999–2002. Nad kogusid suremuse andmeid, et teha kindlaks, kui palju täiskasvanuid nende andmevalimis oli 2015. aastaks surnud ja miks.
Nad leidsid, et keskmiselt 14-aastase jälgimisperioodi jooksul oli 2015. aastaks inimestel, kelle uriiniproovides oli kõrgeim 3-fenoksübensoehappe tase, 56 protsenti suurem tõenäosus surra mis tahes põhjusel kui inimestel, kelle kokkupuude oli madalaim. Südame-veresoonkonna haigused, mis on vaieldamatult peamine surmapõhjus, on kolm korda tõenäolisemad.
Kuigi Bao uuringus ei selgitatud välja, kuidas katsealused püretroididega kokku puutusid, ütles ta, et varasemad uuringud on näidanud, et suurem osa püretroididega kokkupuutest toimub toidu kaudu, kuna inimesed, kes söövad püretroididega pihustatud puu- ja köögivilju, neelavad kemikaali alla. Püretroidide kasutamine kahjuritõrjeks aedades ja kodudes on samuti oluline nakatumise allikas. Püretroide leidub ka olmetolmus kohtades, kus neid pestitsiide kasutatakse.
Bao märkis, et turuosapüretroidsed insektitsiididon alates 1999.–2002. aasta uuringuperioodist suurenenud, mis muudab tõenäoliseks, et ka nende kokkupuutega seotud kardiovaskulaarne suremus on suurenenud. Bao sõnul on selle hüpoteesi õigsuse hindamiseks aga vaja täiendavaid uuringuid.
Artikli „Püretroidsete insektitsiididega kokkupuute seos ja kõigi põhjuste ning põhjusspetsiifilise suremuse risk USA täiskasvanute seas“ autoriteks olid Buyun Liu ja Hans-Joachim Lemler Illinoisi ülikooli rahvatervise koolist ning Derek Simonson, kes on Illinoisi ülikooli inimese toksikoloogia magistrant. Artikkel avaldati ajakirja JAMA Internal Medicine 30. detsembri 2019. aasta numbris.


Postituse aeg: 15. märts 2024