Uued Iowa ülikooli uuringud näitavad, et inimestel, kelle kehas on kõrgem teatud kemikaalide sisaldus, mis viitab kokkupuutele sageli kasutatavate pestitsiididega, on oluliselt suurem tõenäosus surra südame-veresoonkonna haigustesse.
Ajakirjas JAMA Internal Medicine avaldatud tulemused näitavad, et püretroidsete pestitsiididega suure kokkupuutega inimestel on kolm korda väiksem tõenäosus surra südame-veresoonkonna haigustesse kui inimestel, kes puutuvad kokku püretroidsete pestitsiididega vähe või üldse mitte.
Tulemused pärinevad USA täiskasvanute riiklikult esindusliku valimi analüüsist, mitte ainult nendest, kes töötavad põllumajanduses, ütles Wei Bao, Iowa ülikooli rahvatervise kooli epidemioloogia dotsent ja uuringu autor. See tähendab, et leiud mõjutavad kogu elanikkonna rahvatervist.
Ta hoiatas ka, et kuna tegemist on vaatlusuuringuga, ei saa see kindlaks teha, kas valimisse kuuluvad inimesed surid otsese kokkupuute tagajärjel püretroididega. Ta ütles, et tulemused viitavad suurele seose tõenäosusele, kuid tulemuste kordamiseks ja bioloogilise mehhanismi kindlaksmääramiseks on vaja rohkem uuringuid.
Püretroidid on turuosa järgi kõige sagedamini kasutatavad insektitsiidid, mis moodustavad enamiku kodumajapidamises kasutatavatest insektitsiididest. Neid leidub paljudes kaubanduslikes insektitsiidide kaubamärkides ja neid kasutatakse laialdaselt kahjuritõrjeks põllumajanduses, avalikes ja elamutes. Püretroididega kokkupuutuvate inimeste uriinist võib leida püretroidide metaboliite, näiteks 3-fenoksübensoehapet.
Bao ja tema uurimisrühm analüüsisid andmeid 3-fenoksübensoehappe tasemete kohta uriiniproovides 2116 täiskasvanult vanuses 20 aastat ja vanemad, kes osalesid riiklikus tervise- ja toitumisuuringus aastatel 1999–2002. Nad võrdlesid suremuse andmeid, et teha kindlaks, kui palju täiskasvanuid nende andmeproovis oli surnud 20. aastaks15.
Nad leidsid, et keskmiselt 14-aastase jälgimisperioodi jooksul, 2015. aastaks, oli inimestel, kelle 3-fenoksübensoehappe sisaldus uriiniproovides oli kõrgeim, 56 protsenti suurem tõenäosus mis tahes põhjusel surra kui inimestel, kelle kokkupuute tase oli madalaim. Südame-veresoonkonna haigused, mis on ülekaalukalt peamine surmapõhjus, on kolm korda tõenäolisemad.
Kuigi Bao uuring ei määranud kindlaks, kuidas katsealused püretroididega kokku puutusid, on tema sõnul varasemad uuringud näidanud, et suurem osa püretroididega kokkupuutest toimub toidu kaudu, kuna inimesed, kes söövad püretroididega pihustatud puu- ja köögivilju, neelavad kemikaali sisse. Püretroidide kasutamine kahjuritõrjeks aedades ja kodudes on samuti oluline nakatumise allikas. Püretroidid leidub ka majapidamistolmus, kus neid pestitsiide kasutatakse.
Bao märkis, et turuosapüretroidsed insektitsiididon suurenenud alates uuringuperioodist 1999–2002, mistõttu on tõenäoline, et nende kokkupuutega seotud kardiovaskulaarne suremus on samuti suurenenud. Siiski on vaja täiendavaid uuringuid, et hinnata, kas see hüpotees on õige, ütles Bao.
Dokumendi "Püretroidsete insektitsiididega kokkupuute seos ning kõigi põhjuste ja põhjusspetsiifilise suremuse oht USA täiskasvanute seas" on kaasautorid Buyun Liu ja Hans-Joachim Lemler Illinoisi ülikooli rahvatervise koolist. , koos Illinoisi ülikooli inimtoksikoloogia magistrant Derek Simonsoniga. Avaldatud JAMA Internal Medicine 30. detsembri 2019 numbris.
Postitusaeg: 15. märts 2024