IMARC Groupi viimase aruande kohaselt on India väetisetööstus tugeva kasvuteel, turu maht peaks 2032. aastaks ulatuma 138 miljoni ruupiani ja liitkasvumäär (CAGR) aastatel 2024–2032 olema 4,2%. See kasv rõhutab sektori olulist rolli India põllumajandusliku tootlikkuse ja toiduga kindlustatuse toetamisel.
Kasvava põllumajandusnõudluse ja valitsuse strateegiliste sekkumiste tõttu ulatub India väetiseturu suurus 2023. aastal 942,1 miljoni ruupiani. Väetiste tootmine ulatus 2024. eelarveaastal 45,2 miljoni tonnini, mis peegeldab väetiseministeeriumi poliitika edu.
India, mis on Hiina järel maailma suuruselt teine puu- ja köögiviljatootja, toetab väetisetööstuse kasvu. Valitsuse algatused, näiteks kesk- ja osariikide valitsuste otsese sissetulekutoetuse kavad, on samuti suurendanud põllumajandustootjate liikuvust ja suurendanud nende võimet investeerida väetistesse. ÜRO Arenguprogramm on tunnustanud selliseid programme nagu PM-KISAN ja PM-Garib Kalyan Yojana nende panuse eest toiduga kindlustatusse.
Geopoliitiline maastik on India väetiseturgu veelgi mõjutanud. Valitsus on rõhutanud vedela nanouurea kodumaist tootmist, et stabiliseerida väetiste hindu. Minister Mansukh Mandaviya on teatanud plaanist suurendada nanovedelat uureat tootvate tehaste arvu üheksalt kolmeteistkümnele aastaks 2025. Tehaste eeldatav tootma on 440 miljonit 500 ml pudelit nanoskaala uureat ja diammooniumfosfaati.
Kooskõlas Atmanirbhar Bharati algatusega on India sõltuvus väetiste impordist märkimisväärselt vähenenud. 2024. eelarveaastal langes karbamiidi import 7%, diammooniumfosfaadi import 22% ning lämmastiku, fosfori ja kaaliumi import 21%. See vähenemine on oluline samm iseseisvuse ja majandusliku vastupidavuse suunas.
Valitsus on nõudnud, et kogu subsideeritud põllumajandusliku kvaliteediga karbamiidile kantaks 100% neemipuust kate, et parandada toitainete tõhusust, suurendada saagikust ja säilitada mulla tervis, vältides samal ajal karbamiidi kõrvalesuunamist mittepõllumajanduslikel eesmärkidel.
India on tõusnud ka nanoskaala põllumajanduslike sisendite, sealhulgas nanoväetiste ja mikrotoitainete, ülemaailmseks liidriks, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele, kahjustamata saagikust.
India valitsus seab eesmärgiks saavutada karbamiidi tootmises isemajandavuse aastaks 2025–2026, suurendades kohalikku nanouurea tootmist.
Lisaks edendab Paramparagat Krishi Vikas Yojana (PKVY) mahepõllumajandust, pakkudes kolme aasta jooksul 50 000 INR hektari kohta, millest 31 000 INR eraldatakse otse põllumeestele mahepõllumajanduslike sisendite jaoks. Mahepõllumajanduslike ja bioväetiste potentsiaalne turg on laienemas.
Kliimamuutused tekitavad märkimisväärseid väljakutseid, kusjuures nisusaagi prognoositakse vähenevat 19,3 protsenti 2050. aastaks ja 40 protsenti 2080. aastaks. Selle lahendamiseks rakendab riiklik säästva põllumajanduse missioon (NMSA) strateegiaid, et muuta India põllumajandus kliimamuutustele vastupidavamaks.
Valitsus keskendub ka Tarchelis, Ramakuntanis, Gorakhpuris, Sindris ja Balaunis asuvate suletud väetisetehaste renoveerimisele ning põllumeeste harimisele väetiste tasakaalustatud kasutamise, põllukultuuride tootlikkuse ja kulutõhusate subsideeritud väetiste eeliste osas.
Postituse aeg: 03.06.2024