päringubg

Euroopa Komisjon pikendas glüfosaadi kehtivust veel kümne aasta võrra pärast seda, kui liikmesriigid ei suutnud kokkuleppele jõuda.

Roundupi karbid seisavad San Francisco poeriiulil, 24. veebruar 2019. EL-i otsus vastuolulise keemilise herbitsiidi glüfosaadi kasutamise lubamise kohta blokis on edasi lükatud vähemalt 10 aastat, kuna liikmesriigid ei suutnud kokkuleppele jõuda. Kemikaali kasutatakse laialdaselt 27 riigis ja see kiideti EL-i turul müügiks heaks detsembri keskpaigaks. (AP Photo/Haven Daily, Fail)
BRÜSSEL (AP) — Euroopa Komisjon jätkab vastuolulise keemilise herbitsiidi glüfosaadi kasutamist Euroopa Liidus veel 10 aastat pärast seda, kui 27 liikmesriiki ei suutnud taas pikendamises kokkuleppele jõuda.
EL-i esindajad ei suutnud eelmisel kuul otsusele jõuda ja neljapäeval apellatsioonikomitee uus hääletus oli taas ebaselge. Patise tõttu teatas EL-i tegevjuht, et toetab oma ettepanekut ja pikendab glüfosaadi heakskiitu 10 aastaks uute tingimustega.
„Need piirangud hõlmavad keelu kasutada seda enne koristamist kuivatusainena ja vajadust võtta teatud meetmeid mittesihtorganismide kaitsmiseks,“ teatas ettevõte avalduses.
EL-is laialdaselt kasutatav kemikaal tekitas keskkonnarühmituste seas suurt pahameelt ja selle müügiluba EL-i turul ei antud enne detsembri keskpaika.
Euroopa Parlamendi Roheliste Partei fraktsioon kutsus Euroopa Komisjoni kohe üles glüfosaadi kasutamist järk-järgult lõpetama ja selle keelustama.
„Me ei tohiks sel viisil oma bioloogilist mitmekesisust ja rahvatervist ohtu seada,“ ütles keskkonnakomisjoni aseesimees Bas Eickhout.
Viimase kümnendi jooksul on glüfosaat, mida kasutatakse sellistes toodetes nagu herbitsiid Roundup, olnud ägeda teadusliku arutelu keskmes selle üle, kas see põhjustab vähki ja millist kahju see keskkonnale võib tekitada. Kemikaali võttis keemiagigant Monsanto kasutusele 1974. aastal, et tõhusalt hävitada umbrohtu, jättes samal ajal põllukultuurid ja muud taimed puutumata.
Bayer omandas Monsanto 2018. aastal 63 miljardi dollari eest ning seisab silmitsi tuhandete Roundupiga seotud kohtuasjade ja hagidega. 2020. aastal teatas Bayer, et maksab kuni 10,9 miljardit dollarit ligikaudu 125 000 esitatud ja esitamata nõude lahendamiseks. Vaid mõni nädal tagasi mõistis California vandekohus 332 miljonit dollarit mehele, kes kaebas Monsanto kohtusse, väites, et tema vähk on seotud Roundupi aastakümnete pikkuse kasutamisega.
Prantsusmaa rahvusvaheline vähiuuringute agentuur, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni tütarettevõte, liigitas glüfosaadi 2015. aastal "võimalikuks inimese kantserogeeniks".
Kuid ELi toiduohutusamet teatas juulis, et glüfosaadi kasutamisel "ei ole tuvastatud kriitilisi probleemseid valdkondi", sillutades teed kümneaastasele pikendusele.
USA keskkonnakaitseagentuur leidis 2020. aastal, et herbitsiid ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele, kuid eelmisel aastal käskis California föderaalne apellatsioonikohus ametil selle otsuse uuesti läbi vaadata, öeldes, et seda ei toeta piisavad tõendid.
Euroopa Komisjoni pakutud 10-aastane pikendus nõuab kvalifitseeritud häälteenamust ehk 55% 27 liikmesriigi häältest, kes esindavad vähemalt 65% kogu ELi elanikkonnast (umbes 450 miljonit inimest). Kuid seda eesmärki ei saavutatud ja lõplik otsus jäeti ELi täitevvõimu teha.
Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni esimees Pascal Canfin süüdistas Euroopa Komisjoni presidenti edasiliikumises hoolimata ummikseisust.
„Seega Ursula von der Leyen tormas asjale peale, andes glüfosaadile kümneks aastaks uue loa ilma enamuse toetuseta, samal ajal kui mandri kolm suurimat põllumajandusriiki (Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia) ettepanekut ei toetanud,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias X. Varem kandis võrgustik nime Twitter. „Ma kahetsen seda sügavalt.“
Prantsusmaal lubas president Emmanuel Macron glüfosaadi 2021. aastaks keelustada, kuid hiljem taganes ta oma seisukohast. Enne hääletust teatas riik, et keelustamise nõudmise asemel jääb ta erapooletuks.
Pärast ohutushindamist vastutavad ELi liikmesriigid toodetele oma siseturul kasutamise loa andmise eest.
Saksamaa, ELi suurim majandus, plaanib järgmisest aastast glüfosaadi kasutamise lõpetada, kuid otsust võidakse vaidlustada. Näiteks tühistati Luksemburgis selle aasta alguses kohtus üleriigiline keeld.
Greenpeace on kutsunud EL-i üles keelduma turule luba andmast, viidates uuringutele, mis näitavad, et glüfosaat võib põhjustada vähki ja muid terviseprobleeme ning olla mesilastele mürgine. Põllumajandussektor väidab aga, et elujõulisi alternatiive pole.


Postituse aeg: 27. märts 2024