(Välja arvatud pestitsiidid, 8. juuli 2024) Palun esitage kommentaarid kolmapäevaks, 31. juuliks 2024. Atsefaat on pestitsiid, mis kuulub väga mürgise organofosfaatide (OP) perekonda ja on nii mürgine, et Keskkonnakaitseagentuur on soovitanud selle keelustada, välja arvatud süsteemne manustamine puudele. Kommentaaride esitamise periood on nüüd avatud ja EPA võtab kommentaare vastu kuni kolmapäevani, 31. juulini, pärast juulikuu tähtaja pikendamist. Selle järelejäänud kasutusjuhtumi puhul ei ole EPA-l endiselt teavet, et süsteemne neonikotinoidpestitsiididvõib organisme valimatult mürgitades põhjustada ökosüsteemidele tõsist keskkonnakahju.
>> Postitage kommentaare atsefaadi kohta ja öelge EPA-le, et pestitsiide ei tohiks kasutada, kui põllukultuure saab toota mahepõllunduslikult.
EPA teeb ettepaneku lõpetada igasugune atsefaadi kasutamine, välja arvatud puudesse süstimine, et kõrvaldada kõik riskid, mida ta on tuvastanud ja mis ületavad tema murettekitavat taset toidu/joogivee, elamu- ja tööalaste ohtude ning mittesihtliikide bioloogiliste ohtude osas. Beyond Pesticides märkis, et kuigi puudesse süstimise meetod ei kujuta endast liigseid toitumis- ega üldise terviseriske ega ka pärast kasutamist tööalaseid ega inimeste terviseriske, ignoreerib amet olulisi keskkonnariske. Agentuur ei hinda puudesse süstimise kasutamisega seotud keskkonnariske, vaid eeldab, et see kasutamine ei kujuta endast olulist ohtu mittesihtliikidele. Seevastu puudesse süstimine kujutab endast tõsist ohtu tolmeldajatele ja mõnedele linnuliikidele, mida ei saa leevendada, ja seetõttu tuleks need kaasata atsefaadi turult kõrvaldamisse.
Puudesse süstimisel süstitakse pestitsiide otse tüvesse, kus need imenduvad kiiresti ja jaotuvad kogu veresoonkonnas. Kuna atsefaat ja selle lagunemisprodukt metamidofoss on kergesti lahustuvad süsteemsed pestitsiidid, jõuab see kemikaal puu kõikidesse osadesse, sealhulgas õietolmu, mahla, vaiku, lehtedesse ja mujale. Mesilased ja mõned linnud, näiteks koolibrid, rähnid, mahlaimejad, viinapuud, puukübarad, tihased jne, võivad kokku puutuda puude prahiga, kuhu on süstitud atsefaati. Mesilased puutuvad kokku mitte ainult saastunud õietolmu kogudes, vaid ka taru elutähtsa taruvaigu tootmiseks kasutatava mahla ja vaigu kogumisel. Samuti võivad linnud kokku puutuda mürgiste atsefaadi/metamidofossi jääkidega, kui nad toituvad saastunud puumahlast, puitu närivatest putukatest/vastsetest ja lehti näksivatest putukatest/vastsetest.
Kuigi andmeid on piiratud ulatuses, on USA Keskkonnakaitseagentuur kindlaks teinud, et atsefaadi kasutamine võib mesilastele ohtu kujutada. Siiski ei ole täielikke tolmeldajate uuringuid atsefaadi või metamidofossi kohta esitatud, seega puuduvad andmed ägeda suukaudse, kroonilise täiskasvanute või vastsete toksilisuse kohta mesilastele. Need andmelüngad tekitavad olulist ebakindlust atsefaadi mõju hindamisel tolmeldajatele, kuna tundlikkus võib varieeruda olenevalt eluetapist ja kokkupuute kestusest (vastavalt täiskasvanud versus vastsed ja äge versus krooniline). Mesilaste kokkupuutega atsefaadi ja/või metamidofossiga on seostatud tõenäolise ja tõenäolise põhjuse ja tagajärjega kõrvaltoimeid, sealhulgas mesilaste suremust. On mõistlik eeldada, et atsefaadi süstimine puudesse ei vähenda mesilastele tekkivat ohtu võrreldes lehtede töötlemisega, kuid võib tegelikult suurendada kokkupuudet, arvestades puusse süstitud suuremaid annuseid, suurendades seeläbi toksilisuse riski. Agentuur pakkus puudele süstimiseks tolmeldaja ohulause, milles öeldi: „See toode on mesilastele väga mürgine. See etiketil olev avaldus on mesilaste ja teiste organismide kaitsmiseks või riski tõsiduse edastamiseks täiesti ebapiisav.“
Atsetaadi ja puude süstimise meetodite kasutamise riske ohustatud liikide puhul ei ole täielikult hinnatud. Enne atsefaadi registreeringu läbivaatamist peab EPA hindama loetletud liike ja pidama vajalikke konsultatsioone USA kala- ja metsloomade talitusega ning riikliku merekalapüügi talitusega, pöörates erilist tähelepanu loetletud linnu- ja putukaliikidele ning neile liikidele, kes ei kasuta süstitud puid toidu otsimiseks, toidu otsimiseks ja pesitsemiseks.
2015. aastal viis amet lõpule endokriinseid häireid tekitavate atsefaatide põhjaliku ülevaate ning jõudis järeldusele, et inimestel või eluslooduses östrogeeni, androgeeni või kilpnäärme radadele avalduva võimaliku mõju hindamiseks ei ole vaja täiendavaid andmeid. Hiljutine teave viitab aga sellele, et atsefaadi endokriinseid häireid põhjustav potentsiaal ja metamidofossi lagundamine mitteretseptorite vahendatud radade kaudu võib tekitada muret ning seetõttu peaks EPA ajakohastama oma hinnangut atsefaadi endokriinseid häireid põhjustava riski kohta.
Lisaks jõudis Keskkonnakaitseagentuur oma efektiivsuse hindamisel järeldusele, et atsetaadi süstimise kasulikkus puukahjurite tõrjel on üldiselt väike, kuna enamiku kahjurite jaoks on vähe tõhusaid alternatiive. Seega ei ole puude töötlemisega atsefaadiga seotud suur risk mesilastele ja lindudele riski-kasu seisukohast õigustatud.
> Postita kommentaar atsefaadi kohta ja ütle EPA-le, et kui põllukultuure saab kasvatada orgaaniliselt, ei tohiks pestitsiide kasutada.
Vaatamata organofosfaatpestitsiidide läbivaatamise prioriseerimisele ei ole EPA võtnud meetmeid, et kaitsta neid, kes on nende neurotoksilise mõju suhtes kõige haavatavamad – põllumehi ja lapsi. 2021. aastal palusid Earthjustice ja teised organisatsioonid keskkonnakaitseagentuuril need väga neurotoksilised pestitsiidid registreeringust kustutada. Sel kevadel viis Consumer Reports (CR) läbi seni kõige põhjalikuma uuringu pestitsiidide kohta toodetes, leides, et kokkupuude kahe peamise keemilise rühmaga – organofosfaatide ja karbamaatidega – on kõige ohtlikum ning on seotud ka suurenenud vähi-, diabeedi- ja südamehaiguste riskiga. Nende leidude põhjal palus CR keskkonnakaitseagentuuril „keelata nende pestitsiidide kasutamine puu- ja köögiviljades”.
Lisaks ülaltoodule ei käsitlenud EPA endokriinseid häireid. Samuti ei arvesta EPA vastuvõetavate toidujääkide piirnormide kehtestamisel haavatavaid elanikkonnarühmi, kokkupuudet segudega ja sünergilisi koostoimeid. Lisaks saastavad pestitsiidid meie vett ja õhku, kahjustavad bioloogilist mitmekesisust, põllumajandustöötajaid ning tapavad mesilasi, linde, kalu ja muud elusloodust.
Oluline on märkida, et USDA sertifitseeritud mahetoit ei kasuta tootmises mürgiseid pestitsiide. Mahepõllumajanduslikes toodetes leiduvad pestitsiidijäägid, väheste eranditega, on tingitud sihtimata keemiliselt intensiivsest põllumajandusreostusest, mis on tingitud pestitsiidide triivist, vee saastumisest või taustamullas olevatest jääkidest. Lisaks sellele, et mahetoidu tootmine on inimeste tervisele ja keskkonnale parem kui kemikaalimahukas tootmine, paljastavad uusimad teaduslikud uuringud ka seda, mida mahetootmise pooldajad on juba ammu öelnud: mahetoit on parem lisaks sellele, et see ei sisalda tavapäraste toiduainete mürgiseid jääke. See on toitev ega mürgita inimesi ega saasta kogukondi, kus toitu kasvatatakse.
The Organic Centeri avaldatud uuring näitab, et mahetoidud saavutavad teatud võtmevaldkondades kõrgema tulemuse, näiteks antioksüdantide koguhulga, polüfenoolide koguhulga ja kahe peamise flavonoidi, kvertsetiini ja kaempferooli, sisalduse osas, millel kõigil on toitumisalased eelised. Ajakiri Journal of Agricultural Food Chemistry uuris spetsiaalselt mustikate, maasikate ja maisi fenoolide koguhulka ning leidis, et mahepõllunduslikult kasvatatud toidud sisaldasid fenoolide koguhulka rohkem. Fenoolsed ühendid on olulised nii taimede tervise (kaitse putukate ja haiguste eest) kui ka inimeste tervise jaoks, kuna neil on „tugev antioksüdantne toime ja lai valik farmakoloogilisi omadusi, sealhulgas vähivastane, antioksüdantne ja trombotsüütide agregatsiooni pärssiv toime“.
Arvestades mahepõllumajandusliku tootmise eeliseid, peaks EPA pestitsiidide riskide ja eeliste kaalumisel kasutama mahepõllumajanduslikku tootmist kriteeriumina. Kui põllukultuure saab mahepõllumajanduslikult kasvatada, ei tohiks pestitsiide kasutada.
>> Postita kommentaar atsefaadi kohta ja ütle EPA-le, et kui põllukultuuri saab orgaaniliselt kasvatada, ei tohiks pestitsiide kasutada.
See postitus avaldati esmaspäeval, 8. juulil 2024 kell 12:01 ja on salvestatud kategooriatesse Acephate, Keskkonnakaitseagentuur (EPA), Tegutsemine, Liigitamata. Saate jälgida vastuseid sellele postitusele RSS 2.0 voo kaudu. Võite minna lõppu ja jätta vastuse. Ping pole praegu lubatud.
Postituse aeg: 15. juuli 2024