KasutamineinsektitsiidMalaaria ennetamiseks on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud malaaria ennetamise strateegia, milleks on malaariavõrgud. Nigeeria on sekkumiste ajal regulaarselt ITN-e jaganud alates 2007. aastast. Sekkumistegevusi ja -vahendeid jälgitakse sageli paberkandjal või digitaalsete süsteemide abil. 2017. aastal võttis Ondo ülikooli ITN-i tegevus kasutusele digitaalse meetodi koolituskursuste kohaloleku jälgimiseks. Pärast 2017. aasta ITN-kampaania edukat käivitamist plaanivad järgnevad kampaaniad kampaania teisi aspekte digitaliseerida, et parandada ITN-ide jagamise vastutust ja tõhusust. COVID-19 pandeemia on tekitanud 2021. aastaks kavandatud ITN-ide jagamisele täiendavaid väljakutseid ning planeerimisstrateegiates on tehtud kohandusi, et tagada ürituse ohutu läbiviimine. See artikkel annab ülevaate 2021. aasta ITN-ide jagamise õppetundidest Ondo osariigis Nigeerias.
Kampaania käigus kasutati spetsiaalset RedRose'i mobiilirakendust kampaania planeerimise ja elluviimise jälgimiseks, leibkondade teabe kogumiseks (sh töötajate koolituse kohta) ning ITN-ide üleandmise jälgimiseks jaotuskeskuste ja leibkondade vahel. ITN-e levitatakse üheetapilise ukselt uksele jaotusstrateegia abil.
Mikroplaneerimise tegevused viiakse lõpule neli kuud enne üritust. Riiklik meeskond ja kohaliku omavalitsuse tehnilised assistendid koolitati mikroplaneerimise tegevuste läbiviimiseks kohaliku omavalitsuse, ringkonna, tervishoiuasutuse ja kogukonna tasandil, sealhulgas insektitsiidide nakatamisvõrkude mikrokvantifitseerimiseks. Seejärel suundusid kohaliku omavalitsuse tehnilised assistendid oma kohalikesse omavalitsustesse, et pakkuda mentorlust, koguda andmeid ja viia läbi tutvumisvisiite ringkonna töötajatele. Jaoskonna tutvustus-, andmekogumis- ja teadlikkuse tõstmise külastused viidi läbi rühmatööna, järgides rangelt COVID-19 ennetamisprotokolle ja -juhiseid. Andmete kogumise käigus kogus meeskond ringkonnakaarte (mustreid), kogukondade nimekirju, iga ringkonna rahvastiku andmeid, jaotuskeskuste ja teeninduspiirkondade asukohti ning igas ringkonnas vajalike mobiliseerijate ja jaotajate arvu. Jaoskonnakaardi töötasid välja ringkonna vastutavad töötajad, ringkonna arendusjuhid ja kogukonna esindajad ning see hõlmas asulaid, tervishoiuasutusi ja jaotuskeskusi.
Tavaliselt kasutavad ITN-kampaaniad kaheastmelist sihipärast jaotusstrateegiat. Esimene etapp hõlmab mobiliseerimiskülastusi leibkondadesse. Teavituskampaania käigus kogusid rahvaloendusmeeskonnad teavet, sealhulgas leibkonna suuruse kohta, ja varustasid leibkondi NIS-kaartidega, mis näitasid jaotuspunktis saadavate ITN-ide arvu. Visiit hõlmab ka tervisehariduslikke sessioone, kus antakse teavet malaaria ning sääsevõrkude kasutamise ja hooldamise kohta. Mobilisatsioon ja uuringud toimuvad tavaliselt 1–2 nädalat enne ITN-ide jagamist. Teises etapis peavad leibkondade esindajad tulema oma NIS-kaartidega määratud kohta, et saada kätte ITN-id, millele neil on õigus. Seevastu kasutati selles kampaanias üheastmelist ukselt uksele jaotusstrateegiat. Strateegia hõlmab ühte külastust leibkonda, kus mobiliseerimine, loendamine ja ITN-ide jagamine toimuvad samaaegselt. Üheastmelise lähenemisviisi eesmärk on vältida jaotuskeskustes rahvahulka, vähendades seeläbi jaotusmeeskondade ja leibkonnaliikmete vaheliste kontaktide arvu, et ennetada COVID-19 levikut. Ukselt-uksele jaotusmeetod hõlmab meeskondade mobiliseerimist ja jaotamist ITN-ide kogumiseks jaotuskeskustest ja nende otse leibkondadele toimetamiseks, selle asemel, et leibkonnad ITN-e fikseeritud punktides koguksid. Mobilisatsiooni- ja jaotusmeeskonnad kasutavad ITN-ide jagamiseks erinevaid transpordivahendeid – jalgsi, jalgrattaga ja mootorsõidukitega –, olenevalt iga asukoha topograafiast ja leibkondadevahelistest kaugustest. Vastavalt riiklikele malaariavastase immuniseerimise suunistele eraldatakse igale leibkonnale üks malaariavastase immuniseerimise doos, maksimaalselt neli malaariavastase immuniseerimise doosi leibkonna kohta. Kui leibkonnaliikmete arv on paaritu, ümardatakse arv ülespoole.
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Nigeeria riikliku haiguste tõrje ja ennetamise keskuse COVID-19 suuniste järgimiseks on selle annetuse jagamisel võetud järgmised sammud:
Kullerteenuste osutamise personalile isikukaitsevahendite, sh maskide ja käte desinfitseerimisvahendi pakkumine;
Järgige COVID-19 ennetusmeetmeid, sealhulgas hoidke füüsilist distantsi, kandke alati maske ja järgige kätehügieeni; ja
Mobilisatsiooni ja jagamise etapis sai iga leibkond tervisealast koolitust. Kohalikes keeltes jagati teavet selliste teemade kohta nagu malaaria, COVID-19 ning insektitsiidiga töödeldud sääsevõrkude kasutamine ja hooldamine.
Neli kuud pärast kampaania algust viidi 52 ringkonnas läbi leibkonnaküsitlus, et jälgida putukamürgiga töödeldud võrkude kättesaadavust leibkondades.
RedRose on mobiilne andmekogumisplatvorm, mis sisaldab geograafilise asukoha määramise võimalusi koolitustel osalemise jälgimiseks ning sularaha ja varade ülekannete jälgimiseks mobilisatsiooni- ja jaotuskampaaniate ajal. Teist digitaalset platvormi, SurveyCTO-d, kasutatakse protsessi ajal ja pärast seda jälgimiseks.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenduse (ICT4D) meeskond vastutas Androidi mobiilseadmete seadistamise eest enne koolitust, samuti enne mobiliseerimist ja jagamist. Seadistamine hõlmas seadme töökorras olemise kontrollimist, aku laadimist ja sätete (sh geograafilise asukoha sätete) haldamist.
Postituse aeg: 31. märts 2025