Taimede kasvKasvuaeglustid on põllukultuuride istutamise protsessis hädavajalikud. Põllukultuuride vegetatiivse ja paljunemiskasvu reguleerimise abil on võimalik saavutada parem kvaliteet ja suurem saagikus. Taimekasvuaeglustite hulka kuuluvad tavaliselt paklobutrasool, unikonasool, peptidomimeetikumid, klormetaliin jne. Uut tüüpi taimekasvuaeglustina on proheksadioonkaltsium viimastel aastatel turul laialdast tähelepanu pälvinud ja registreeringute arv on samuti kiiresti kasvanud. Seejärel,paklobutrasool, nikonasool, paroksamiin, kloorheksidiin ja proheksadioonkaltsium – millised on nende toodete tururakenduste erinevused?
(1) Proheksadioonkaltsium: see on uut tüüpi taimekasvu aeglustaja.
Selle funktsioon seisneb selles, et see suudab pärssida GA1 gibberelliinis, lühendada taimede varre pikenemist ja seega kontrollida taimede pikkade jalgadega kasvu. Samal ajal ei mõjuta see GA4, mis kontrollib taimede õienuppude diferentseerumist ja terade arengut.
Proheksadioonkaltsium toodi Jaapanis turule 1994. aastal atsüültsükloheksaandiooni kasvuaeglustina. Proheksadioonkaltsiumi avastus erineb kvaternaarsete ammooniumsoolade (kameeleon, mepinium) ja triasoolide (paklobutrasool, alkeen) omast. Taimekasvuaeglustid, näiteks oksasool, on loonud uue valdkonna gibberelliini biosünteesi hilise staadiumi pärssimiseks ning on turule tulnud ja laialdaselt kasutusel Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. Praegu on proheksadioonkaltsium kodumaiste ettevõtete seas laialdaselt huvipakkuv, peamine põhjus on see, et võrreldes triasooli kasvuaeglustiga ei ole proheksadioonkaltsiumil pöörlevatele taimedele jääktoksilisust ega keskkonnareostust ning sellel on tugev eelis. Tulevikus võib see asendada triasooli kasvuaeglusteid ning sellel on laialdased kasutusvõimalused põldudel, viljapuudel, lilledel, Hiina ravimmaterjalidel ja majanduskultuuridel.
(2) Paklobutrasool: See on taime endogeense gibberelliinhappe inhibiitor. Sellel on taimede kasvu aeglustav, varre pikenemist pärssiv, sõlmevahesid lühendav, võrsumise soodustav, stressikindlust suurendav, õienuppude diferentseerumist soodustav ja saagikust suurendav toime. Paklobutrasool sobib sellistele põllukultuuridele nagu riis, nisu, maapähklid, viljapuud, sojaoad, muru jne ning sellel on märkimisväärne kasvu kontrolliv toime.
Paklobutrasooli kõrvaltoimed: liigne kasutamine võib põhjustada kääbustaimede kasvu, deformeerunud juuri ja mugulaid, kõverdunud lehti, tummasid õisi, vanade lehtede enneaegset langemist tüvelt ning noorte lehtede kõverdumist ja kahanemist. Paklobutrasooli pikaajalise toime tõttu jääb liigne kasutamine pinnasesse ja põhjustab ka fütotoksilisust järgmisele saagile, mille tulemuseks on seemikute puudumine, hiline tärkamine, madal seemikute tärkamise määr, seemikute deformatsioon ja muud fütotoksilised sümptomid.
(3) Unikonasool: See on ka giberelliini inhibiitor. Sellel on roll vegetatiivse kasvu reguleerimisel, sõlmevahede lühendamisel, taimede kääbustumisel, külgpungade kasvu ja õiepungade diferentseerumise soodustamisel ning stressikindluse suurendamisel. Paklobutrasooli süsiniku kaksiksideme tõttu on selle bioloogiline aktiivsus ja meditsiiniline toime vastavalt 6–10 korda ja 4–10 korda suurem kui paklobutrasoolil ning jääkide kogus pinnases on vaid umbes veerand paklobutrasooli omast ja selle efektiivsus on kiirem. Mõju järgnevatele põllukultuuridele on vaid 1/5 paklobutrasooli omast.
Unikonasooli kõrvaltoimed: liigse annuse kasutamisel põhjustab see fütotoksilisust, põhjustades taimede põletusi, närbumist, kehva kasvu, lehtede deformatsiooni, langevaid lehti, langevaid õisi, langevaid vilju, hilist küpsust jne. Köögiviljade seemikute staadiumis kasutamine mõjutab ka seemikute kasvu. See on ka mürgine kaladele ega sobi kasutamiseks kalatiikides ja muudes veeloomade farmides.
(4) Peptidamiin (Mepinium): See on giberelliini inhibiitor. See võib suurendada klorofülli sünteesi, taim on vastupidav, imendub taime lehtede ja juurte kaudu ning kandub üle kogu taimele, pärssides seeläbi rakkude pikenemist ja apikaalset domineerimist ning lühendades ka sõlmevahesid ja muutes taime kompaktsemaks. See võib aeglustada taime vegetatiivset kasvu, takistada taime õitsemist ja edasi lükata lehtede ummistumist. Peptamiin võib parandada rakumembraanide stabiilsust ja suurendada taimede stressikindlust. Võrreldes paklobutrasooli ja unikonasooliga on sellel leebemad raviomadused, see ei põhjusta ärritust ja on ohutum. Seda saab põhimõtteliselt kasutada kõigil kultuurihooaegadel, isegi seemikute ja õitsemise faasides, kui taimed on ravimite suhtes väga tundlikud, ning sellel ei ole põhimõtteliselt mingeid kõrvaltoimeid.
(5) Klormetrodiin: See saavutab hüperaktiivsuse kontrollimise efekti, pärssides endogeense giberelliini sünteesi. Klormetrodiinil on taimede kasvu reguleeriv toime, see tasakaalustab vegetatiivset ja paljunemisvõimelist kasvu, parandab tolmeldamist ja viljade valmimise kiirust ning suurendab efektiivset võrsumist. Aeglustab rakkude pikenemist, kääbustaimi, tugevaid varsi ja lühendab sõlmevahesid.
Erinevalt paklobutrasoolist ja mepiperooniumist kasutatakse paklobutrasooli sageli seemikute ja uute võrsete staadiumis ning sellel on hea mõju maapähklitele, kuid mõju sügis- ja talvekultuuridele on üldine; lühikeste kultuuride puhul põhjustab klormetaliini ebaõige kasutamine sageli saagi kahanemist ja fütotoksilisust on raske leevendada; mepiperiinium on suhteliselt leebe ja seda saab leevendada gibberelliini pritsimise või kastmisega, et suurendada fütotoksilisuse järgset viljakust.
Postituse aeg: 19. juuli 2022