Guadeloupe'is ja Martinique'is on eesnäärmevähi esinemissagedus maailmas kõrgeim ning kloordiekooni on istandustes laialdaselt kasutatud enam kui 20 aastat.
Tiburts Cleon alustas tööd teismelisena Guadeloupe'i tohututes banaaniistandustes. Viis aastakümmet töötas ta põldudel, veetes pikki tunde Kariibi mere päikese käes. Seejärel, mõni kuu pärast pensionile jäämist 2021. aastal, diagnoositi tal eesnäärmevähk – haigus, mis tabas paljusid tema kolleege.
Kleoni ravi ja operatsioon olid väga edukad ning ta peab end terveks saades õnnelikuks. Prostatektoomia eluaegsed tagajärjed, nagu uriinipidamatus, viljatus ja erektsioonihäired, võivad aga olla elumuutvad. Seetõttu tunnevad paljud Kleoni kolleegid häbi ja ei taha oma raskustest avalikult rääkida. "Elu muutus, kui mul diagnoositi eesnäärmevähk," ütles ta. "Mõned inimesed kaotavad elutahte."
Emotsioonid töötajate seas olid laes. Kui kloordekooni teema päevakorda kerkib, on võimulolijate – valitsuse, pestitsiidide tootjate ja banaanitööstuse – vastu suunatud palju viha.
Jean-Marie Nomertain töötas Guadeloupe'i banaaniistandustes kuni 2001. aastani. Täna on ta saare istanduste töötajaid esindava tööjõukonföderatsiooni peasekretär. Ta süüdistab kriisis Prantsusmaa valitsust ja banaanitootjaid. "See oli riigi tahtlik mürgitamine ja nad olid tagajärgedest täiesti teadlikud," ütles ta.
Andmed näitavad, et juba 1968. aastal lükati kloordekooni kasutamise loa taotlus tagasi, kuna uuringud näitasid, et see on loomadele toksiline ja keskkonnasaaste oht. Pärast pikka administratiivset arutelu ja mitmeid muid päringuid muutis osakond lõpuks oma otsuse ja kiitis 1972. aastal heaks kloordekooni kasutamise. Seejärel kasutati kloordekooni kakskümmend aastat.
2021. aastal lisas Prantsusmaa valitsus eesnäärmevähi pestitsiididega kokkupuutega seotud kutsehaiguste loetellu, mis on töötajatele väike võit. Valitsus asutas kannatanute hüvitamiseks fondi ja möödunud aasta lõpuks oli heaks kiidetud 168 nõuet.
Mõne jaoks on seda liiga vähe, liiga hilja. Pestitsiididest mürgitatud Martinique'i põllumajandustöötajate liidu president Yvon Serenus sõidab läbi Martinique'i spetsiaalselt selleks, et külastada haigeid istanduste töötajaid. Tunnise autosõidu kaugusel pealinnast Fort-de-France'ist Sainte-Marie'sse ulatuvad silmapiirini lõputud banaaniistandused – see tuletab meelde, et banaanitööstus mõjutab endiselt maad ja selle inimesi.
Töötaja, kellega Silen seekord kokku puutus, oli hiljuti pensionär. Ta oli vaid 65-aastane ja hingas ventilaatori abil. Kui nad hakkasid kreooli keeles vestlema ja vorme täitma, otsustas ta kiiresti, et see on liiga suur pingutus. Ta osutas laual olevale käsitsi kirjutatud sedelile. Selles loetleti vähemalt 10 haigust, sealhulgas "eesnäärmeprobleem", mis tal oli diagnoositud.
Paljud töötajad, kellega ta kohtus, põdesid mitmesuguseid haigusi, mitte ainult eesnäärmevähki. Kuigi on tehtud uuringuid kloordekooni muude mõjude, näiteks hormonaalsete ja südameprobleemide kohta, on see siiski liiga piiratud, et õigustada laiendatud hüvitist. See on veel üks valupunkt töötajatele, eriti naistele, kes ei jää millestki.
Klordekooni mõju ulatub istanduste töötajatest palju kaugemale. Kemikaal saastab toidu kaudu ka kohalikke elanikke. 2014. aastal hinnati 90% elanikest kloordiekooni veres.
Kokkupuute vähendamiseks peaksid inimesed vältima saastunud aladelt kasvatatud või püütud saastunud toidu söömist. See probleem nõuab pikaajalisi elustiili muutusi ja lõppu pole näha, kuna kloordekoon võib pinnast saastada kuni 600 aastat.
Guadeloupe'is ja Martinique'is pole maast elamine lihtsalt harjumus, vaid sügavate ajalooliste juurtega harjumus. Kreooli aedadel on saartel pikk ajalugu, pakkudes paljudele peredele toitu ja ravimtaimi. Need annavad tunnistust isemajandamisest, mis sai alguse saare põlisrahvastest ja mille kujundasid orjade põlvkonnad.
Postitusaeg: aprill-01-2025