Pikaajalisi insektitsiididega töödeldud sääsevõrke (ILN) kasutatakse tavaliselt füüsilise barjäärina malaariaga nakatumise vältimiseks. Sahara-taguses Aafrikas on üks olulisemaid sekkumisi malaaria esinemissageduse vähendamiseks ILN-ide kasutamine. Teave ILN-ide kasutamise kohta Etioopias on aga piiratud. Seetõttu on käesoleva uuringu eesmärk hinnata ILN-ide ja nendega seotud tegurite kasutamist Lõuna-Etioopia Lääne-Arsi maakonnas Oromia osariigis asuvate leibkondade seas aastal 2023. Lääne-Arsi maakonnas viidi 1.–30. maini 2023 läbi rahvastikupõhine läbilõikeuuring, milles valiti 2808 leibkonda. Andmed koguti leibkondadest, kasutades struktureeritud intervjueerija poolt hallatavat küsimustikku. Andmeid kontrolliti, kodeeriti ja sisestati Epiinfo versiooni 7 ning seejärel puhastati ja analüüsiti SPSS versiooni 25 abil. Sageduste, proportsioonide ja graafikute esitamiseks kasutati kirjeldavat analüüsi. Arvutati binaarne logistiline regressioonanalüüs ja mitme muutujaga mudelisse lisamiseks valiti muutujad, mille p väärtus oli väiksem kui 0,25. Lõpliku mudeli tõlgendamisel kasutati korrigeeritud koefitsiente (95% usaldusvahemik, p väärtus alla 0,05), et näidata statistilist seost tulemuse ja sõltumatute muutujate vahel. Umbes 2389 (86,2%) leibkonnas on kauakestvad putukamürkvõrgud, mida saab magades kasutada. Pikaajaliste insektitsiidvõrkude üldine kasutamine oli aga 69,9% (95% CI 68,1–71,8). Pikaajaliste insektitsiidsete võrkude kasutamist seostati olulisel määral naissoost leibkonnapeaks olemisega (AOR 1,69; 95% CI 1,33–4,15), eraldi tubade arvuga majas (AOR 1,80; 95% CI 1,23–2,29), pikaajalise pikaajalise insektitsiidse vahetuse ajastusega (AOR 1OR 2 % .9 . 2,18–5,35), ja vastajate teadmised (AOR 3,68; 95% CI 2,48–6,97). Pikaajaliste insektitsiidvõrkude üldine kasutamine Etioopia leibkondades oli riikliku standardiga võrreldes madal (≥ 85). Uuringus leiti, et leibkonnaliikmete LLIN-i kasutamist ennustasid sellised tegurid nagu naissoost leibkonnapea, eraldi tubade arv majas, kauakestvate insektitsiidvõrkude väljavahetamise aeg ja vastajate teadmiste tase. Seetõttu peaksid Lääne-Alsi Rajooni Tervishoiuamet ja huvirühmad LLIN-i kasutamise suurendamiseks andma avalikkusele asjakohast teavet ja tugevdama LLIN-i kasutamist majapidamise tasandil.
Malaaria on suur ülemaailmne rahvatervise probleem ja nakkushaigus, mis põhjustab märkimisväärset haigestumust ja suremust. Haigust põhjustab perekond Plasmodium kuuluv algloomparasiit, mis kandub edasi emaste Anopheles sääskede hammustuse kaudu1,2. Peaaegu 3,3 miljardit inimest ohustab malaaria, suurim risk Sahara-taguses Aafrikas (SSA)3. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2023. aasta aruanne näitab, et pooltel maailma elanikkonnast on malaariaoht, hinnanguliselt on 29 riigis teatatud 233 miljonist malaariajuhtumist, millest umbes 580 000 inimest sureb, kusjuures kõige enam kannatavad alla viieaastased lapsed ja rasedad naised3,4.
Varasemad Etioopias tehtud uuringud on näidanud, et sääsevõrgu pikaajalist kasutamist mõjutavad tegurid hõlmavad teadmisi malaaria leviku mustrite kohta, tervishoiutöötajate (HEW) pakutavat teavet, meediakampaaniaid, haridust tervishoiuasutustes, hoiakuid ja füüsilist ebamugavust pikaajalise sääsevõrgu all magamisel, suutmatust riputada olemasolevaid pikaajalisi õpetlikke sääsevõrke, ebapiisavaid vahendeid sääsevõrgu riputamiseks, sääsevõrgu puudumist, varud, malaariariskid ja vähene teadlikkus sääsevõrkude kasulikkusest. 17,20,21 Uuringud on samuti näidanud, et pikaajalise sääsevõrgu kasutamisega on seotud ka muud omadused, sealhulgas leibkonna suurus, vanus, vigastuste ajalugu, suurus, kuju, värvus ja magamiskohtade arv. 5,17,18,22 Mõned uuringud ei ole siiski leidnud olulist seost leibkonna jõukuse ja sääsevõrgu kasutamise kestuse vahel3,23.
On leitud, et kauakestvaid sääsevõrke, mis on piisavalt suured magamiskohtadesse paigutamiseks, kasutatakse sagedamini ning arvukad uuringud malaaria endeemilistes riikides on kinnitanud nende väärtust inimeste kokkupuute vähendamisel malaaria vektorite ja muude vektorite kaudu levivate haigustega7, 19, 23. On näidatud, et malaaria endeemilistes piirkondades vähendab kauakestvate sääsevõrkude levitamine malaaria esinemissagedust, raskeid haigusi ja malaariaga seotud surmajuhtumeid. On näidatud, et insektitsiidiga töödeldud sääsevõrgud vähendavad malaaria esinemissagedust 48–50%. Laialdasel kasutamisel võivad need võrgud ära hoida 7% alla viieaastaste laste suremusest kogu maailmas24 ja on seotud madala sünnikaalu ja loote kadumise riski olulise vähenemisega25.
On ebaselge, kuivõrd inimesed on teadlikud kauakestvate insektitsiidvõrkude kasutamisest ja mil määral nad neid ostavad. Kommentaarid ja kuulujutud võrkude üldse riputamata jätmise, valesti ja vales asendis riputamise ning laste ja rasedate eelistamata jätmise kohta väärivad hoolikat uurimist. Teine väljakutse on avalikkuse arusaam pikaajaliste insektitsiidvõrkude rollist malaaria ennetamisel. 23 Malaaria haigestumus on kõrge Lääne-Arsi maakonna madalikel ning andmeid pikaajalise insektitsiidvõrgu kasutamise kohta majapidamises ja kogukonnas on vähe. Seetõttu oli selle uuringu eesmärk hinnata pikaajalise insektitsiidide võrgukasutuse ja sellega seotud tegurite levimust Etioopia edelaosas Oromia maakonna lääne-Arsi maakonnas.
Kogukonnapõhine läbilõikeuuring viidi läbi 1.-30. maini 2023 Lääne-Arsi maakonnas. Lääne-Arsi maakond asub Etioopia lõunaosas Oromia piirkonnas, 250 km kaugusel Addis Abebast. Piirkonna elanikkond on 2 926 749, mis koosneb 1 434 107 mehest ja 1 492 642 naisest. Lääne-Arsi maakonnas elab hinnanguliselt 963 102 inimest kuues linnaosas ja ühes linnas suures malaariariskis; üheksa piirkonda on aga malaariavabad. Lääne-Arsi maakonnas on 352 küla, millest 136 on malaariahaiged. 356 tervishoiupunktist 143 on malaaria kontrollpunktid ja 85 tervisekeskust, millest 32 asuvad malaariast mõjutatud piirkondades. Kolm viiest haiglast ravivad malaariahaigeid. Piirkonnas on sääskede paljundamiseks sobivad jõed ja niisutusalad. 2021. aastal jagati piirkonnas hädaolukorra lahendamiseks välja 312 224 kauakestvat putukamürki ning aastatel 2022-26 jagati välja teine partii 150 949 pikaajalise toimega insektitsiid.
Lähtepopulatsiooniks loeti kõik Lääne-Alsi piirkonna leibkonnad ja uuritaval perioodil selles piirkonnas elanud leibkonnad.
Uuringupopulatsioon valiti juhuslikult kõigist Lääne-Alsi piirkonna abikõlblikest leibkondadest, samuti nendest, kes elasid uuringuperioodil kõrge malaariariskiga piirkondades.
Uuringusse kaasati kõik leibkonnad, mis asuvad valitud Lääne-Alsi maakonna külades ja on elanud uuringupiirkonnas kauem kui kuus kuud.
Leibkonnad, kes jaotusperioodil LLIN-e ei saanud ning kes kuulmis- ja kõnepuude tõttu ei saanud vastata, jäeti uuringust välja.
LLIN-i kasutamisega seotud tegurite teise eesmärgi valimi suurus arvutati populatsiooni osakaalu valemi põhjal, kasutades Epi info versiooni 7 statistilise andmetöötluse tarkvara. Eeldades 95% usaldusväärsust, 80% võimsust ja 61,1% tulemuslikkust säritamata rühmas, võeti eeldus Kesk-Indias läbi viidud uuringust13, milles kasutati tegurimuutujana harimata leibkonnapeasid, mille OR oli 1,25. Kasutades ülaltoodud eeldusi ja võrreldes muutujaid suurte arvudega, võeti lõplikul valimi suuruse määramisel arvesse muutujat "leibkonnapea ilma hariduseta", kuna see andis suure valimi suuruse 2808 isikut.
Valimi suurus jaotati proportsionaalselt leibkondade arvuga igas külas ja vastavatest küladest valiti lihtsa juhusliku valimi meetodil 2808 leibkonda. Iga küla leibkondade koguarv saadi küla tervise infosüsteemist (CHIS). Esimene perekond valiti välja loosi teel. Kui uuringus osaleja kodu oli andmete kogumise ajal suletud, viidi läbi maksimaalselt kaks järelintervjuud ja see loeti vastamata jätmiseks.
Sõltumatud muutujad olid sotsiaaldemograafilised omadused (vanus, perekonnaseis, religioon, haridus, amet, pere suurus, elukoht, rahvus ja igakuine sissetulek), teadmiste tase ja muutujad, mis on seotud insektitsiidvõrkude pikaajalise kasutamisega.
Leibkondadele esitati kolmteist küsimust teadmiste kohta kauakestvate insektitsiidide kasutamise kohta. Õige vastus sai 1 punkti, vale vastus 0 punkti. Pärast iga osaleja skoori summeerimist arvutati keskmine skoor ja keskmisest kõrgemate tulemustega osalejaid loeti “headeks” ja alla keskmise tulemustega osalejatel “kehvadeks” teadmised kauakestvate putukamürkide kasutamisest.
Andmed koguti struktureeritud küsimustike abil, mida intervjueerija näost näkku haldas ja mida kohandati erinevast kirjandusest2,3,7,19. Uuring hõlmas sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, keskkonnaomadusi ja osalejate teadmisi ISISe kasutamise kohta. Andmeid koguti 28 inimeselt malaaria levialas väljaspool nende andmekogumispiirkondi ja neid jälgisid iga päev 7 tervishoiuasutuste malaariaspetsialisti.
Küsimustik koostati inglise keeles ja tõlgiti kohalikku keelde (Afan Oromo) ning seejärel tõlgiti järjepidevuse kontrollimiseks uuesti inglise keelde. Ankeeti testiti 5% valimist (135) väljaspool uuringu tervishoiuasutust. Pärast eeltestimist muudeti küsimustikku sõnastuse võimalikuks selgitamiseks ja lihtsustamiseks. Andmete kvaliteedi tagamiseks enne andmete sisestamist kontrolliti regulaarselt andmete puhastamist, täielikkust, ulatust ja loogikat. Pärast juhendajaga kontrollimist jäeti andmetest välja kõik mittetäielikud ja vastuolulised andmed. Andmekogujad ja juhendajad said ühepäevase koolituse, kuidas ja millist infot koguda. Teadlane jälgis andmete kogujaid ja järelevaatajaid, et tagada andmete kogumise ajal andmete kvaliteet.
Andmete täpsust ja järjepidevust kontrolliti, seejärel kodeeriti ja sisestati Epi-info versiooni 7 ning seejärel puhastati ja analüüsiti SPSS-i versiooni 25 abil. Tulemuste esitamiseks kasutati kirjeldavat statistikat, nagu sagedused, proportsioonid ja graafikud. Arvutati kahemõõtmelised binaarsed logistilised regressioonianalüüsid ja mitme muutujaga mudelisse lisamiseks valiti ühismuutujad, mille p väärtused olid alla 0,25 kahe muutujaga mudelis. Lõplikku mudelit tõlgendati, kasutades korrigeeritud koefitsiente, 95% usaldusvahemikke ja p väärtusi < 0,05, et määrata seos tulemuse ja sõltumatute muutujate vahel. Multikollineaarsust testiti standardvea (SE) abil, mis selles uuringus oli väiksem kui 2. Mudeli sobivuse testimiseks kasutati Hosmeri ja Lemeshow sobivuse testi ning selles uuringus oli Hosmeri ja Lemeshow testi p väärtus 0,746.
Enne uuringu läbiviimist saadi Lääne-Elsea maakonna terviseeetika komitee eetiline heakskiit vastavalt Helsingi deklaratsioonile. Pärast uuringu eesmärgi selgitamist saadi valitud maakondade ja linnade tervishoiubüroodelt ametlikud loakirjad. Uuringus osalejaid teavitati uuringu eesmärgist, konfidentsiaalsusest ja privaatsusest. Enne tegelikku andmete kogumise protsessi saadi uuringus osalejatelt suuline teadlik nõusolek. Vastajate nimesid ei fikseeritud, kuid igale vastajale määrati konfidentsiaalsuse säilitamiseks kood.
Enamus vastanutest (2738, 98,8%) oli kuulnud kauakestvate putukamürkide kasutamisest. Mis puudutab infoallikat pikaajalise toimega insektitsiidide kasutamise kohta, siis enamus vastanutest 2202 (71,1%) said selle oma tervishoiuteenuse osutajatelt. Peaaegu kõik vastanutest 2735 (99,9%) teadsid, et rebenenud kauakestvaid putukamürke on võimalik parandada. Peaaegu kõik osalejad 2614 (95,5%) teadsid kauakestvatest insektitsiididest, kuna need võivad malaariat ära hoida. Suurel osal leibkondadest 2529 (91,5%) olid head teadmised kauakestvate putukamürkide kohta. Leibkonna teadmiste keskmine skoor kauakestvate insektitsiidide kasutamise kohta oli 7,77 standardhälbega ± 0,91 (tabel 2).
Pikaajalise sääsevõrgu kasutamisega seotud tegurite kahemõõtmelises analüüsis seostati sääsevõrkude arvuga pikaajalist sääsevõrku sääsevõrgu pikaajalise majapidamises kasutatavate võrkude arvuga muutujaid, nagu vastaja sugu, elukoht, pere suurus, haridustase, perekonnaseis, vastaja elukutse, eraldi tubade arv majas, teadmised kauakestvate sääsevõrkude kohta, kauakestvate sääsevõrkude ostukoht, sääsevõrgu pikaajalise kasutamise kestus ja kasutada. Pärast segavate teguritega kohandamist kaasati mitme muutujaga logistilisse regressioonianalüüsi kõik muutujad, mille p-väärtus oli kahe muutujaga analüüsis < 0,25.
Selle uuringu eesmärk oli hinnata kauakestvate insektitsiidvõrkude ja nendega seotud tegurite kasutamist Etioopia Lääne-Arsi maakonna majapidamistes. Uuringus leiti, et kauakestvate insektitsiidvõrkude kasutamisega seotud tegurid olid vastajate naissugu, eraldi tubade arv majas, kauakestvate putukamürkide väljavahetamiseks kuluv aeg ja vastajate teadmiste tase, mis olid olulises korrelatsioonis kauakestvate putukamürkide kasutamisega.
See lahknevus võib olla tingitud erinevustest valimi suuruses, uuringupopulatsioonis, piirkondlikus uuringukeskkonnas ja sotsiaalmajanduslikus staatuses. Praegu rakendab tervishoiuministeerium Etioopias mitmeid sekkumisi malaaria koormuse vähendamiseks, integreerides malaaria ennetamise sekkumised esmatasandi tervishoiuprogrammidesse, mis võib aidata vähendada malaariaga seotud haigestumust ja suremust.
Selle uuringu tulemused näitasid, et naissoost leibkonnapead kasutasid meestega võrreldes tõenäolisemalt kauakestvaid insektitsiide. See leid on kooskõlas Ilugalani maakonnas5, Raya Alamata piirkonnas33 ja Etioopias Arbaminchi linnas34 tehtud uuringutega, mis näitasid, et naised kasutasid meestest tõenäolisemalt kauakestvaid insektitsiide. See võib tuleneda ka Etioopia ühiskonna kultuuritraditsioonist, mis väärtustab naisi meestest kõrgemalt, ja kui naised saavad perepeaks, on meestel minimaalne surve otsustada ise kauakestvaid putukamürke kasutada. Lisaks viidi uuring läbi maapiirkonnas, kus kultuurilised harjumused ja kogukonna tavad võivad rasedaid naisi austada ja anda neile eelisjärjekorras pikaajalise toimega insektitsiidide kasutamise malaariaga nakatumise vältimiseks.
Veel üks uuringu leid näitas, et osalejate kodudes oli eraldi tubade arv märkimisväärselt korrelatsioonis vastupidavate sääsevõrkude kasutamisega. Seda leidu kinnitasid uuringud East Belessa7, Garan5, Adama21 ja Bahir Dar20 maakondades. Põhjuseks võib olla asjaolu, et majapidamises, kus majas on vähem eraldi ruume, on suurem tõenäosus kasutada vastupidavaid sääsevõrke, samas kui majapidamises, kus majas on rohkem eraldi ruume ja rohkem pereliikmeid, on suurem tõenäosus kasutada vastupidavaid sääsevõrke, mis võib põhjustada sääsevõrkude defitsiiti kõigis eraldi ruumides.
Pikaajaliste insektitsiidvõrkude väljavahetamise ajastus oli märkimisväärselt korrelatsioonis pikaealiste insektitsiidvõrkude kodumajapidamises kasutamisega. Inimesed, kes vahetasid välja kauakestvad insektitsiidvõrgud kuni kolm aastat tagasi, kasutasid tõenäolisemalt kauakestvaid insektitsiidvõrke kui need, kes vahetati välja vähem kui kolm aastat tagasi. See leid on kooskõlas Etioopias Arbaminchi linnas34 ja Etioopia loodeosas20 tehtud uuringutega. Põhjuseks võib olla see, et leibkonnad, kellel on võimalus osta vanade asemele uusi sääsevõrke, kasutavad suurema tõenäosusega kauakestvaid putukamürgivõrke leibkonnaliikmete seas, kes võivad tunda rahulolu ja olla motiveeritumad kasutama malaaria ennetamiseks uusi sääsevõrke.
Selle uuringu teine järeldus näitas, et leibkonnad, kellel olid piisavad teadmised kauakestvate insektitsiidide kohta, kasutasid neli korda tõenäolisemalt kauakestvaid insektitsiide, võrreldes madalate teadmistega leibkondadega. See leid on kooskõlas ka Hawassas ja Edela-Etioopias tehtud uuringutega 18, 22. Seda võib seletada asjaoluga, et kasvades leibkonna teadmised ja teadlikkus nakkuse ennetusmehhanismidest, riskiteguritest, raskusastmest ja individuaalsetest haiguste ennetusmeetmetest, suureneb ka ennetusmeetmete kasutuselevõtu tõenäosus. Lisaks julgustavad head teadmised ja positiivne arusaam malaaria ennetusmeetoditest kasutama pikaajalisi insektitsiide. Seetõttu on käitumise muutmise sekkumiste eesmärk soodustada leibkonnaliikmete seas malaaria ennetusprogrammide järgimist, seades esikohale sotsiaal-kultuurilised tegurid ja universaalne haridus.
Selles uuringus kasutati ristlõike kujundust ja põhjuslikke seoseid pole näidatud. Võib esineda meeldetuletuse eelarvamusi. Voodivõrkude vaatlemine kinnitab, et muude uuringutulemuste (nt eelmise öö voodivõrgu kasutamine, voodivõrgu pesemise sagedus ja keskmine sissetulek) aruandlus põhineb enesearuannetel, mis sõltuvad vastuste kallutatusest.
Pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude üldine kasutamine leibkondades oli Etioopia riikliku standardiga (≥ 85) võrreldes madal. Uuring näitas, et pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude kasutamise sagedust mõjutas oluliselt see, kas leibkonnapea oli naine, mitu iseseisvat tuba oli majas, kui kaua kulus pikaajalise insektitsiidiga töödeldud võrgu väljavahetamiseks ja kui teadlikud olid vastajad. Seetõttu peaksid Lääne-Arsi maakonna tervishoiuamet ja asjaomased sidusrühmad tegema tööd, et suurendada pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude kasutamist leibkondade tasandil teabe levitamise ja asjakohase koolituse kaudu, samuti jätkusuutliku käitumismuutuste kommunikatsiooni kaudu, et suurendada pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude kasutamist. Tugevdada vabatahtlike, kogukonnastruktuuride ja usujuhtide koolitust pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude õige kasutamise kohta leibkondade tasandil.
Kõik uuringu käigus saadud ja/või analüüsitud andmed on mõistliku nõudmise korral kättesaadavad vastavalt autorilt.
Postitusaeg: märts 07-2025