Pikaajalisi insektitsiidiga töödeldud sääsevõrke (ILN) kasutatakse tavaliselt füüsilise tõkkena malaariainfektsiooni ennetamiseks. Sahara-taguses Aafrikas on üks olulisemaid sekkumisi malaaria esinemissageduse vähendamiseks ILN-ide kasutamine. Teave ILN-ide kasutamise kohta Etioopias on aga piiratud. Seetõttu on selle uuringu eesmärk hinnata ILN-ide kasutamist ja sellega seotud tegureid Lõuna-Etioopia Oromia osariigi Lääne-Arsi maakonna leibkondades 2023. aastal. Lääne-Arsi maakonnas viidi 1.–30. maini 2023 läbi rahvastikupõhine läbilõikeuuring 2808 leibkonna valimiga. Andmed koguti leibkondadelt struktureeritud intervjueerija poolt hallatava küsimustiku abil. Andmed kontrolliti, kodeeriti ja sisestati Epiinfo versiooni 7 ning seejärel puhastati ja analüüsiti SPSS versiooni 25 abil. Sageduste, proportsioonide ja graafikute esitamiseks kasutati kirjeldavat analüüsi. Arvutati binaarne logistiline regressioonanalüüs ja mitmemõõtmelisse mudelisse valiti muutujad, mille p-väärtus oli alla 0,25. Lõplikku mudelit tõlgendati korrigeeritud koefitsientide abil (95% usaldusvahemik, p-väärtus alla 0,05), et näidata statistilist seost tulemuse ja sõltumatute muutujate vahel. Umbes 2389-l (86,2%) leibkonnal on pikaajalise toimega insektitsiidivõrgud, mida saab une ajal kasutada. Pikaajaliste insektitsiidivõrkude üldine kasutusmäär oli aga 69,9% (95% CI 68,1–71,8). Pikaajaliste insektitsiidivõrkude kasutamine oli oluliselt seotud naissoost leibkonnapeaks olemisega (AOR 1,69; 95% CI 1,33–4,15), eraldi tubade arvuga majas (AOR 1,80; 95% CI 1,23–2,29), pikaajalise insektitsiidivõrgu asendamise ajastusega (AOR 2,81; 95% CI 2,18–5,35) ja vastaja teadmistega (AOR 3,68; 95% CI 2,48–6,97). Etioopia leibkondade seas oli pikaajaliste insektitsiidivõrkude üldine kasutamine madal võrreldes riikliku standardiga (≥ 85). Uuring näitas, et sellised tegurid nagu naissoost leibkonnapea, eraldi tubade arv majas, pikaajaliste insektitsiidivõrkude väljavahetamise aeg ja vastajate teadmiste tase ennustasid leibkonnaliikmete poolt pikaajalise insektitsiidivõrkude kasutamist. Seetõttu peaksid Lääne-Alsi ringkonna tervishoiuamet ja sidusrühmad pikaajalise insektitsiidivõrkude kasutamise suurendamiseks pakkuma avalikkusele asjakohast teavet ja tugevdama pikaajalise insektitsiidivõrkude kasutamist leibkondade tasandil.
Malaaria on suur ülemaailmne rahvatervise probleem ja nakkushaigus, mis põhjustab märkimisväärset haigestumust ja suremust. Haiguse põhjustab perekonda Plasmodium kuuluv algloom parasiit, mis levib Anopheles sääskede emaste hammustuse kaudu1,2. Ligikaudu 3,3 miljardit inimest on malaaria ohus, kusjuures suurim risk on Sahara-taguses Aafrikas (SSA)3. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2023. aasta aruande kohaselt on pool maailma elanikkonnast malaaria ohus, hinnanguliselt on 233 miljonit malaariajuhtu 29 riigis, millest umbes 580 000 inimest sureb, kusjuures enim on mõjutatud alla viieaastased lapsed ja rasedad naised3,4.
Varasemad Etioopias tehtud uuringud on näidanud, et sääsevõrkude pikaajalist kasutamist mõjutavad tegurid on teadmised malaaria levikumustritest, tervishoiutöötajate (HEW) antud teave, meediakampaaniad, tervishoiuasutuste haridus, hoiakud ja füüsiline ebamugavustunne pikaajaliste sääsevõrkude all magades, suutmatus riputada olemasolevaid pikaajalisi sääsevõrke, ebapiisavad võimalused sääsevõrkude riputamiseks, ebapiisavad hariduslikud sekkumised, sääsevõrkude puudus, malaariariskid ja teadlikkuse puudumine sääsevõrkude eelistest. 17,20,21 Uuringud on näidanud ka, et pikaajalise sääsevõrkude kasutamisega on seotud muud omadused, sealhulgas leibkonna suurus, vanus, vigastuste ajalugu, suurus, kuju, värv ja magamiskohtade arv. 5,17,18,22 Mõned uuringud ei ole aga leidnud olulist seost leibkonna rikkuse ja sääsevõrkude kasutamise kestuse vahel3,23.
On leitud, et sagedamini kasutatakse pikaealisi sääsevõrke, mis on piisavalt suured, et neid magamiskohtadesse paigutada, ning arvukad uuringud malaaria endeemilistes riikides on kinnitanud nende väärtust inimeste kokkupuute vähendamisel malaariavektorite ja teiste vektorite kaudu levivate haigustega7,19,23. Malaaria endeemilistes piirkondades on pikaajaliste sääsevõrkude levitamine vähendanud malaaria esinemissagedust, raskeid haigusi ja malaariast tingitud surmajuhtumeid. Insektitsiidiga töödeldud sääsevõrgud on vähendanud malaaria esinemissagedust 48–50%. Laialdase kasutamise korral võiksid need võrgud ära hoida 7% alla viieaastaste laste suremusest kogu maailmas24 ja on seotud väikese sünnikaalu ja loote kaotuse riski olulise vähenemisega25.
Pole selge, mil määral on inimesed teadlikud pikaajaliste insektitsiidivõrkude kasutamisest ja mil määral nad neid ostavad. Kommentaare ja kuulujutte võrkude täielikust mitteriputamisest, nende vales ja vales asendis riputamisest ning laste ja rasedate naiste eelistamata jätmisest tuleks hoolikalt uurida. Teine väljakutse on avalikkuse arusaam pikaajaliste insektitsiidivõrkude rollist malaaria ennetamisel. 23 Malaaria esinemissagedus on Lääne-Arsi maakonna madalikel kõrge ning andmeid pikaajaliste insektitsiidivõrkude kasutamise kohta leibkondades ja kogukondades on vähe. Seetõttu oli käesoleva uuringu eesmärk hinnata pikaajaliste insektitsiidivõrkude kasutamise levimust ja sellega seotud tegureid Lääne-Arsi maakonna leibkondades Oromia piirkonnas Edela-Etioopias.
Lääne-Arsi maakonnas viidi 1.–30. maini 2023 läbi kogukonnapõhine läbilõikeuuring. Lääne-Arsi maakond asub Etioopia lõunaosas Oromia piirkonnas, 250 km kaugusel Addis Abebast. Piirkonna rahvaarv on 2 926 749, kellest 1 434 107 on mehed ja 1 492 642 naised. Lääne-Arsi maakonnas elab hinnanguliselt 963 102 inimest kuues ringkonnas ja ühes linnas malaariariski piirkonnas; üheksa ringkonda on aga malaariavabad. Lääne-Arsi maakonnas on 352 küla, millest 136 on malaariast mõjutatud. 356 tervisepunktist 143 on malaaria tõrje punktid ja seal on 85 tervisekeskust, millest 32 asub malaariast mõjutatud piirkondades. Kolm viiest haiglast ravivad malaariahaigeid. Piirkonnas on jõed ja niisutusalad, mis sobivad sääskede paljunemiseks. 2021. aastal jagati piirkonnas hädaolukorras reageerimiseks 312 224 pikatoimelist putukamürki ja teine partii, mis koosnes 150 949 pikatoimelisest putukamürkist, jagati aastatel 2022–2026.
Lähtepopulatsiooniks loeti kõiki Lääne-Alsi piirkonna leibkondi ja neid, kes elasid piirkonnas uuringuperioodil.
Uuringupopulatsioon valiti juhuslikult kõigidest Lääne-Alsi piirkonna abikõlblikest leibkondadest, samuti nendest, kes elasid uuringuperioodil kõrge malaariariskiga piirkondades.
Uuringusse kaasati kõik Lääne-Alsi maakonna valitud külades asuvad leibkonnad, kes olid uuringupiirkonnas elanud kauem kui kuus kuud.
Uuringust jäeti välja leibkonnad, kes ei saanud jaotusperioodil LLIN-e, ning need, kes ei saanud kuulmis- ja kõnepuuete tõttu vastata.
Teise eesmärgi, LLIN-i kasutamisega seotud tegurite valimi suurus arvutati Epi info versiooni 7 statistilise arvutustarkvara abil populatsiooni osakaalu valemi alusel. Eeldades 95% usaldusintervalli, 80% võimsust ja tulemusmäära 61,1% mitte-eksponeeritud rühmas, võeti eeldus Kesk-Indias13 läbi viidud uuringust, milles kasutati faktormuutujana harimatuid leibkonnapead OR-iga 1,25. Kasutades ülaltoodud eeldusi ja võrreldes muutujaid suurte arvudega, arvestati lõpliku valimi suuruse määramisel muutujat „hariduseta leibkonnapea“, kuna see andis suure valimi suuruse, 2808 inimest.
Valimi suurus jaotati proportsionaalselt iga küla leibkondade arvuga ning vastavatest küladest valiti lihtsa juhusliku valimi meetodil 2808 leibkonda. Iga küla leibkondade koguarv saadi küla tervise infosüsteemist (CHIS). Esimene perekond valiti loosi teel. Kui uuringus osaleja kodu oli andmete kogumise ajal suletud, viidi läbi maksimaalselt kaks järelintervjuud ja seda loeti vastamata jätmiseks.
Sõltumatud muutujad olid sotsiaaldemograafilised näitajad (vanus, perekonnaseis, religioon, haridus, amet, perekonna suurus, elukoht, etniline päritolu ja kuusissetulek), teadmiste tase ja muutujad, mis on seotud insektitsiidivõrkude pikaajalise kasutamisega.
Leibkondadele esitati kolmteist küsimust teadmiste kohta pikaajalise toimega putukamürkide kasutamise kohta. Õige vastus sai 1 punkti ja vale vastus 0 punkti. Pärast iga osaleja tulemuste summeerimist arvutati keskmine punktisumma ning osalejaid, kelle tulemused olid keskmisest kõrgemad, peeti pikaajaliste putukamürkide kasutamise kohta „headeks“ ja osalejaid, kelle tulemused olid keskmisest madalamad, „halbadeks“ teadmisteks.
Andmeid koguti struktureeritud küsimustike abil, mida intervjueerija viis läbi näost näkku ja mis olid kohandatud erinevatest kirjandusallikatest2,3,7,19. Uuring hõlmas sotsiaal-demograafilisi näitajaid, keskkonnaomadusi ja osalejate teadmisi ISISe kasutamise kohta. Andmeid koguti 28 inimeselt malaaria levialas, väljaspool nende andmekogumisalasid, ning neid jälgisid igapäevaselt 7 tervishoiuasutuste malaariaspetsialisti.
Küsimustik koostati inglise keeles ja tõlgiti kohalikku keelde (afani oromo) ning seejärel tõlgiti järjepidevuse kontrollimiseks uuesti inglise keelde. Küsimustikku testiti eelnevalt 5% valimist (135) väljaspool uuringu tervishoiuasutust. Pärast eeltestimist muudeti küsimustikku sõnastuse võimaliku selgitamise ja lihtsustamise eesmärgil. Enne andmete sisestamist viidi regulaarselt läbi andmete puhastamise, täielikkuse, ulatuse ja loogika kontrolle, et tagada andmete kvaliteet. Pärast juhendajaga konsulteerimist jäeti andmetest välja kõik mittetäielikud ja vastuolulised andmed. Andmekogujad ja juhendajad said ühepäevase koolituse selle kohta, kuidas ja millist teavet koguda. Teadlane jälgis andmekogujaid ja juhendajaid, et tagada andmete kvaliteet andmete kogumise ajal.
Andmete täpsust ja järjepidevust kontrolliti, seejärel kodeeriti ja sisestati Epi-info versiooni 7 ning seejärel puhastati ja analüüsiti SPSS versiooni 25 abil. Tulemuste esitamiseks kasutati kirjeldavat statistikat, nagu sagedused, proportsioonid ja graafikud. Arvutati kahemõõtmelised binaarsed logistilised regressioonianalüüsid ja mitmemõõtmelisse mudelisse valiti kaasamiseks kovariaadid, mille p-väärtus oli kahemõõtmelises mudelis alla 0,25. Lõplikku mudelit tõlgendati korrigeeritud koefitsientide, 95% usaldusvahemike ja p-väärtuste < 0,05 abil, et määrata seost tulemuse ja sõltumatute muutujate vahel. Multikollineaarsust testiti standardvea (SE) abil, mis oli selles uuringus alla 2. Mudeli sobivuse testimiseks kasutati Hosmeri ja Lemeshow' sobivuse testi ning Hosmeri ja Lemeshow' testi p-väärtus oli selles uuringus 0,746.
Enne uuringu läbiviimist saadi Lääne-Elsea maakonna tervishoiueetika komiteelt eetiline heakskiit vastavalt Helsingi deklaratsioonile. Pärast uuringu eesmärgi selgitamist saadi valitud maakonna ja linna tervishoiubüroodelt ametlikud loakirjad. Uuringus osalejaid teavitati uuringu eesmärgist, konfidentsiaalsusest ja privaatsusest. Enne tegeliku andmete kogumise protsessi saadi uuringus osalejatelt suuline teadlik nõusolek. Vastajate nimesid ei salvestatud, kuid igale vastajale määrati konfidentsiaalsuse säilitamiseks kood.
Vastanute seas oli enamik (2738, 98,8%) kuulnud pikaajalise toimega insektitsiidide kasutamisest. Mis puutub teabeallikasse pikaajalise toimega insektitsiidide kasutamise kohta, siis enamik vastanutest 2202 (71,1%) sai seda oma tervishoiuteenuse osutajatelt. Peaaegu kõik vastajad 2735 (99,9%) teadsid, et katkiseid pikaajalise toimega insektitsiidide osi saab parandada. Peaaegu kõik osalejad 2614 (95,5%) teadsid pikaajalise toimega insektitsiididest, kuna need võivad ennetada malaariat. Enamikul leibkondadest 2529 (91,5%) olid head teadmised pikaajalise toimega insektitsiidide kohta. Leibkondade teadmiste keskmine skoor pikaajalise toimega insektitsiidide kasutamise kohta oli 7,77 standardhälbega ± 0,91 (tabel 2).
Pikaajalise sääsevõrgu kasutamisega seotud tegurite kahemõõtmelises analüüsis seostati sääsevõrgu pikaajalise kasutamisega selliseid muutujaid nagu vastaja sugu, elukoht, perekonna suurus, haridustase, perekonnaseis, vastaja amet, eraldi tubade arv majas, teadmised pikaajalistest sääsevõrkudest, pikaajaliste sääsevõrkude ostukoht, pikaajalise sääsevõrgu kasutamise kestus ja sääsevõrkude arv leibkonnas. Pärast segavate tegurite arvessevõtmist kaasati mitmemõõtmelisse logistilise regressioonianalüüsi kõik muutujad, mille p-väärtus kahemõõtmelises analüüsis oli < 0,25.
Selle uuringu eesmärk oli hinnata pikaajaliste insektitsiidivõrkude kasutamist ja sellega seotud tegureid Etioopia Lääne-Arsi maakonna leibkondades. Uuring näitas, et pikaajaliste insektitsiidivõrkude kasutamisega seotud tegurite hulka kuulusid vastajate naissugu, eraldi tubade arv majas, pikaajaliste insektitsiidivõrkude asendamiseks kuluv aeg ja vastajate teadmiste tase, mis olid oluliselt seotud pikaajaliste insektitsiidivõrkude kasutamisega.
See lahknevus võib tuleneda valimi suuruse, uuringupopulatsiooni, piirkondliku uuringukeskkonna ja sotsiaalmajandusliku staatuse erinevustest. Praegu rakendab Etioopia tervishoiuministeerium malaaria koormuse vähendamiseks mitmeid sekkumisi, integreerides malaaria ennetamise sekkumised esmatasandi tervishoiuprogrammidesse, mis aitab vähendada malaariaga seotud haigestumust ja suremust.
Selle uuringu tulemused näitasid, et naissoost leibkonnapead kasutasid meestega võrreldes tõenäolisemalt pikaajalisi putukamürke. See leid on kooskõlas Etioopias Ilugalani maakonnas5, Raya Alamata piirkonnas33 ja Arbaminchi linnas34 läbi viidud uuringutega, mis näitasid, et naised kasutasid meestest tõenäolisemalt pikaajalisi putukamürke. See võib olla ka Etioopia ühiskonna kultuuritraditsiooni tulemus, mis väärtustab naisi meestest kõrgemalt, ja kui naistest saavad leibkonnapead, on meestel minimaalne surve otsustada ise pikaajalisi putukamürke kasutada. Lisaks viidi uuring läbi maapiirkonnas, kus kultuurilised harjumused ja kogukonnapraktikad võivad rasedate naiste suhtes olla lugupidavamad ja eelistada neid pikaajaliste putukamürkide kasutamisel malaariainfektsiooni ennetamiseks.
Uuringu teine järeldus näitas, et osalejate kodudes olevate eraldi tubade arv oli oluliselt seotud vastupidavate sääsevõrkude kasutamisega. Seda järeldust kinnitasid uuringud Ida-Belessa7, Garani5, Adama21 ja Bahir Dar20 maakondades. See võib olla tingitud asjaolust, et leibkonnad, kus on vähem eraldi tube majas, kasutavad tõenäolisemalt vastupidavaid sääsevõrke, samas kui leibkonnad, kus on rohkem eraldi tube majas ja rohkem pereliikmeid, kasutavad tõenäolisemalt vastupidavaid sääsevõrke, mis võib kaasa tuua sääsevõrkude puuduse kõigis eraldi tubades.
Pikaajaliste putukatõrjevõrkude väljavahetamise ajastus oli oluliselt seotud pikaajaliste putukatõrjevõrkude kasutamisega leibkondades. Inimesed, kes vahetasid pikaajalisi putukatõrjevõrke välja kuni kolm aastat tagasi, kasutasid tõenäolisemalt pikaajalisi putukatõrjevõrke kui need, kes vahetasid need välja vähem kui kolm aastat tagasi. See leid on kooskõlas Arbaminchi linnas Etioopias34 ja Loode-Etioopias20 läbi viidud uuringutega. See võib olla tingitud asjaolust, et leibkonnad, kellel on võimalus osta vanu sääsevõrke uute asemele, kasutavad tõenäolisemalt pikaajalisi putukatõrjevõrke leibkonnaliikmete seas, kes võivad tunda end rahulolevana ja motiveeritumalt uute sääsevõrkude kasutamiseks malaaria ennetamiseks.
Selle uuringu teine järeldus näitas, et leibkonnad, kellel on piisavad teadmised pikaajalise toimega insektitsiidide kohta, kasutasid neli korda suurema tõenäosusega pika toimega insektitsiide võrreldes leibkondadega, kellel olid vähe teadmisi. See leid on kooskõlas ka Hawassas ja Edela-Etioopias läbi viidud uuringutega18,22. Seda võib seletada asjaoluga, et kui leibkonna teadmised ja teadlikkus edasikandumise ennetamise mehhanismidest, riskiteguritest, raskusastmest ja individuaalsetest haiguste ennetamise meetmetest suurenevad, suureneb ka ennetavate meetmete võtmise tõenäosus. Lisaks soodustavad head teadmised malaaria ennetamise meetoditest ja positiivne arusaam nendest pikaajalise toimega insektitsiidide kasutamise tava. Seetõttu on käitumise muutmise sekkumiste eesmärk julgustada leibkonnaliikmeid malaaria ennetamise programmidest kinni pidama, seades esikohale sotsiaal-kultuurilised tegurid ja üldise hariduse.
Selles uuringus kasutati läbilõikekujundust ja põhjuslikke seoseid ei ole näidatud. Võib esineda meenutamise kallutatust. Voodivõrkude vaatlus kinnitab, et muude uuringutulemuste (nt eelmise öö voodivõrgu kasutamine, voodivõrgu pesemise sagedus ja keskmine sissetulek) esitamine põhineb enesearuannetel, millel võib esineda vastuse kallutatust.
Pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude üldine kasutamine leibkondades oli Etioopia riikliku standardiga (≥ 85) võrreldes madal. Uuring näitas, et pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude kasutamise sagedust mõjutas oluliselt see, kas leibkonnapea oli naine, mitu iseseisvat tuba oli majas, kui kaua kulus pikaajalise insektitsiidiga töödeldud võrgu väljavahetamiseks ja kui teadlikud olid vastajad. Seetõttu peaksid Lääne-Arsi maakonna tervishoiuamet ja asjaomased sidusrühmad tegema tööd, et suurendada pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude kasutamist leibkondade tasandil teabe levitamise ja asjakohase koolituse kaudu, samuti jätkusuutliku käitumismuutuste kommunikatsiooni kaudu, et suurendada pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude kasutamist. Tugevdada vabatahtlike, kogukonnastruktuuride ja usujuhtide koolitust pikaajaliste insektitsiidiga töödeldud võrkude õige kasutamise kohta leibkondade tasandil.
Kõik uuringu käigus saadud ja/või analüüsitud andmed on vastavalt autorilt mõistliku taotluse korral kättesaadavad.
Postituse aeg: 07.03.2025