Putukamürktöödeldud voodivõrgud on kulutõhus vektori tõrje strateegia malaaria ennetamiseks ning neid tuleks töödelda insektitsiididega ja regulaarselt hooldada. See tähendab, et insektitsiidiga töödeldud voodivõrkude kasutamine piirkondades, kus on suur malaaria levimus, on väga tõhus viis malaaria leviku ennetamiseks1. Maailma Terviseorganisatsiooni 2020. aasta andmetel on peaaegu pool maailma elanikkonnast malaaria ohus, kusjuures enamik juhtumeid ja surmajuhtumeid esineb Sahara-taguses Aafrikas, sealhulgas Etioopias. Siiski on WHO Kagu-Aasia, Vahemere idaosa, Vaikse ookeani lääneosa ja Ameerika piirkondades teatatud ka suurest hulgast juhtudest ja surmajuhtumitest1,2.
Malaaria on eluohtlik nakkushaigus, mille põhjustab parasiit ja mis kandub inimestele edasi nakatunud emaste Anopheles sääskede hammustuste kaudu. See püsiv oht rõhutab pakilist vajadust järjepidevate rahvatervise jõupingutuste järele haiguse vastu võitlemiseks.
Uuring viidi läbi Pawi Woredas, ühes Benshangul-Gumuzi riikliku piirkondliku osariigi Metekeli piirkonna seitsmest ringkonnast. Pawi piirkond asub 550 km Addis Abebast edelas ja 420 km Asosast kirdes Benshangul-Gumuzi piirkondlikus osariigis.
Selle uuringu valim hõlmas leibkonnapead või iga 18-aastast või vanemat leibkonnaliiget, kes oli leibkonnas elanud vähemalt 6 kuud.
Valimist jäeti välja vastajad, kes olid andmekogumisperioodil raskelt või kriitilises seisundis ega suutnud suhelda.
Vastajaid, kes teatasid, et magasid intervjuu kuupäevale eelneval hommikul sääsevõrgu all, peeti kasutajateks ning nad magasid 29. ja 30. vaatluspäeval varahommikul sääsevõrgu all.
Uuringuandmete kvaliteedi tagamiseks rakendati mitmeid võtmestrateegiaid. Esiteks koolitati andmekogujaid põhjalikult, et nad mõistaksid uuringu eesmärke ja küsimustiku sisu, et minimeerida vigu. Küsimustikku testiti esialgu enne täielikku rakendamist, et tuvastada ja lahendada kõik probleemid. Andmete kogumise protseduurid standardiseeriti järjepidevuse tagamiseks ning loodi regulaarne järelevalvemehhanism välitöötajate jälgimiseks ja protokolli järgimise tagamiseks. Küsimustiku vastuste loogilise järjepidevuse säilitamiseks lisati kogu küsimustikule kehtivuskontrollid. Kvantitatiivsete andmete puhul kasutati sisestamisvigade minimeerimiseks topeltsisestust ning kogutud andmeid kontrolliti regulaarselt, et tagada täielikkus ja täpsus. Lisaks loodi andmekogujatele tagasisidemehhanism protsesside täiustamiseks ja eetiliste tavade tagamiseks, aidates seeläbi suurendada osalejate usaldust ja parandada küsimustiku vastuste kvaliteeti.
Vanuse ja ITN-ide kasutamise seos võib tuleneda mitmest tegurist: noored kipuvad ITN-e sagedamini kasutama, kuna tunnevad end oma laste tervise eest vastutavamalt. Lisaks on hiljutised tervise edendamise kampaaniad suunatud tõhusalt noorematele põlvkondadele ja suurendanud nende teadlikkust malaaria ennetamisest. Samuti võivad rolli mängida sotsiaalsed mõjud, sealhulgas eakaaslaste ja kogukonna tavad, kuna noored on uutele tervisealastele nõuannetele vastuvõtlikumad.
Postituse aeg: 08.07.2025