Uute kahetoimeliste insektitsiididega töödeldud sääsevõrkude laiendatud kasutamine pakub lootust malaaria tõrjeks Aafrikas

Insektitsiidiga töödeldud võrgud (ITN-id) on olnud malaaria ennetamise nurgakivi viimased kaks aastakümmet ning nende laialdane kasutamine on mänginud olulist rolli haiguse ennetamisel ja elude päästmisel. Alates 2000. aastast on ülemaailmsed malaaria tõrje jõupingutused, sealhulgas ITN-kampaaniad, ära hoidnud enam kui 2 miljardit malaariajuhtumit ja ligi 13 miljonit surmajuhtumit.
Vaatamata teatavale edule on malaariat levitavad sääsed paljudes piirkondades selle vastu resistentsuse välja arendanud.insektitsiididmida tavaliselt kasutatakse insektitsiididega töödeldud voodivõrkudes (ITN), eriti püretroidides. See on vähendanud insektitsiidide tõhusust ja õõnestanud malaaria ennetamise edusamme. See kasvav oht on ajendanud teadlasi kiirendama uute voodivõrkude väljatöötamist, mis pakuvad malaaria vastu pikemaajalist kaitset.

2018. aastal käivitasid UNITAID ja Global Fund projekti „Uued võrgud“, mida juhib Innovatiivse Malaaria Vektoritõrje Koalitsioon tihedas koostöös riiklike malaariaprogrammide ja teiste partneritega, sealhulgas USA presidendi malaariaalgatuse, Bill & Melinda Gatesi Fondi ning MedAccessiga. Projekt toetab tõendite kogumist ja pilootprojekte, et kiirendada üleminekut kahekordse insektitsiidiga töödeldud sääsevõrkudele Sahara-taguses Aafrikas püretroidresistentsuse vähendamiseks.
Võrgustikud võeti esmakordselt kasutusele Burkina Fasos 2019. aastal ning seejärel Beninis, Mosambiigis, Rwandas ja Tansaania Ühendvabariigis, et testida nende tõhusust erinevates kontekstides.
2022. aasta lõpuks oli uute sääsevõrkude projekt koostöös Global Fundi ja USA presidendi malaariaalgatusega paigaldanud üle 56 miljoni sääsevõrgu 17 Sahara-taguse Aafrika riiki, kus on dokumenteeritud insektitsiidiresistentsust.
Kliinilised uuringud ja pilootuuringud on näidanud, et kahetoimelised insektitsiidiga töödeldud võrgud on malaaria tõrjes 20–50% tõhusamad kui standardsed võrgud, mis sisaldavad ainult püretroide. Lisaks on Tansaania Ühendvabariigis ja Beninis läbi viidud kliinilised uuringud näidanud, et nii püretroide kui ka klorfenapüüri sisaldavad võrgud vähendavad oluliselt malaaria esinemissagedust 6 kuu kuni 10 aasta vanustel lastel.
Bioloogiliste ohtude, näiteks insektitsiidiresistentsuse, invasiivsete liikide ja vektorite käitumise muutuste seire, monitooringu ja ohjamise tugevdamine on malaaria leviku piiramiseks ja lõpuks kõrvaldamiseks ülioluline. Sama oluline on investeerida uuenduslikesse vahenditesse nende tekkivate probleemide lahendamiseks.
Sääsevõrkude, vaktsiinide ja muude uuenduslike uute tehnoloogiate laiendamine ja jälgimine nõuab jätkuvaid investeeringuid malaaria tõrje ja likvideerimise programmidesse, sealhulgas ülemaailmse fondi ja Gavi ehk vaktsiiniliidu vahendite täiendamise tagamist.
Lisaks uutele voodivõrkudele töötavad teadlased välja mitmesuguseid uuenduslikke vektorite tõrjevahendeid, nagu putukatõrjevahendid, surmavad kodused söödad (kardinapuude torud) ja geneetiliselt muundatud sääsed.