Kuum müüa difenokonasool CAS: 119446-68-3

Juhtimisobjekt

Sellel on lai bakteritsiidne spekter ning püsiv kaitsev ja terapeutiline toime askomütseetidele, basidiomütseetidele ja baktriosporadele, sealhulgas Streptospora, Dichospora, Coccygospora, Bulbocribacea, Bulbocribacea, Stylosphaerospora, Stylosphaerosphaerospora ja mõnedele liikide kaudu levivatele patogeenidele. Väga hea toime on ka viinamarjade antraknoosi ja valgemädaniku vastu. Lehtede või seemnete töötlemine võib parandada saagikust ja tagada kvaliteedi.

Rakendustehnoloogia

Sobivad põllukultuurid ja ohutus Tomatid, peet, banaanid, teraviljad, riis, sojaoad, aianduskultuurid ja mitmesugused köögiviljad. Nisu ja otra töötlemisel koos varte ja lehtedega (nisutaime kõrgus 24–42 cm) võivad lehed mõnikord värvi muuta, kuid see ei mõjuta saagikust.

Juhtimisobjekt

Ascus-ukse, sealhulgas basidiomükotiini ja alternaria, koore 2 perekondade, sabaeoste hallituse, tõukeplaadi, tee-bakterite perekondade, varrepunkti hallituse, kolonni vaheseina eoste perekondade, koore nõela eoste, musta tähe bakterite ebatäiuslikkust, bakteritel, jahukaste, rooste ja teatud tüüpi patogeensetel bakteritel on püsiv kaitse ja aktiivne ravi. Samal ajal on hea raviefekt suhkrupeedi pruunilaiksuse, nisu klimbilise lehemädaniku, lehtede lehemädaniku, mitmete patogeenide põhjustatud rooste ja hallituse, õuna musta tähehaiguse, jahukaste, viinamarjade jahukaste, kartuli varajase lehemädaniku, maapähkli lehelaiksuse, võrgulaiksuse jms korral.

Kasutusmeetod

Kasutatakse peamiselt lehtede ja seemnete töötlemise ainena. 10% fenoksümeklosooli vees dispergeeritud graanuleid kasutati peamiselt varre ja lehtede töötlemiseks ning annus oli 30–125 g(ai)/hm². 10% fenoksümeklosooli vees dispergeeritud graanuleid kasutatakse peamiselt pirni musttähehaiguse, õunapuu laikude lehehaiguse, tomati põualaiksuse, arbuusiviinapuu lehemädaniku, pipra antraknoosi, maasika jahukaste, viinamarja antraknoosi, musta rõugehaiguse, tsitruseliste kärntõve jne ennetamiseks ja tõrjeks.

1. Pirni musttähehaiguse algstaadiumis kasutage 10% vees dispergeeritud graanuleid, mis on 6000–7000 korda vedela koguse või iga 100 liitri vee kohta, millele on lisatud 14,3–16,6 g preparaati (efektiivne kontsentratsioon 14,3–16,6 mg/l). Raske haiguse korral saab kontsentratsiooni suurendada, soovitatav on kasutada 3000–5000 korda vedela koguse või iga 100 liitri vee kohta, millele on lisatud 20–33 g preparaati (tugevus 20–33 mg/l), ning pidevalt pritsida 2–3 korda 7–14-päevase intervalliga.
2. Õunapuu laikude allapanuhaiguse algstaadiumis kasutage 2500–3000 korda vedelikku ehk 33–40 g preparaati 100 liitri vee kohta (efektiivne kontsentratsioon 33–40 mg/l). Raske haiguse korral lisage 1500–2000 korda vedelikku ehk iga 100 liitri vee kohta 50–66,7 g (efektiivne kontsentratsioon 50–66,7 mg/l) 7–14-päevase intervalliga, pihustades pidevalt 2–3 korda.
3. Viinamarja antraknoos, mustad rõuged 1500–2000 korda suurema vedelikukogusega või iga 100 liitri kohta, vesi pluss preparaat 50–66,7 g (efektiivne kontsentratsioon 50–66,7 mg/l).
4. Tsitruskärn 2000–2500-kordse vedelikukogusega või iga 100 liitri vee ja 40–50 g lahuse (efektiivne kontsentratsioon 40–50 mg/l) pihustamisega.
5. 50–80 g (5–8 g) arbuusilehemädaniku tõrjevahendit aakri kohta.
6. Maasika jahukaste tõrjevahend mu kohta 20–40 g (toimeaine 2–4 g).
7. Tomatihaiguse varajane algus 800–1200-kordse vooluhulga või 100 liitri vee kohta preparaadiga 83–125 g (efektiivne kontsentratsioon 83–125 mg/l) või 4,0–60 g preparaadiga toimeainete 4–6 g/l kohta.
8. Pipra antraknoosi varajane algus 800–1200 vedelikukoguse või 100 liitri vee kohta 83–125 g preparaadiga (efektiivne kontsentratsioon 83–125 mg/l) või 40–60 g preparaadiga (efektiivne koostis 4–6 g) 100 liitri vee kohta.

Tähelepanu vajavad küsimused

(1) Fenoksükonasooli ei tohiks segada vasepreparaatidega. Kuna vasepreparaat võib vähendada selle bakteritsiidset toimet, tuleb vasepreparaadiga segamise vajaduse korral fenoksükonasooli annust suurendada rohkem kui 10%. Kuigi fenoksükonasoolil on sisemine imendumine, võib see vereülekandekoe kaudu kanduda kogu taime kehasse, kuid tõrjefekti tagamiseks peab pritsimisel olema piisav veetarbimine, mis nõuab kogu puu ühtlast pritsimist.
(2) Arbuusi, maasika ja paprika puhul on pihustusvedeliku kogus 50 l kuupmeetri kohta. Viljapuude puhul on pritsimisvedeliku kogus vastavalt viljapuude suurusele: suurte viljapuude puhul on pritsimisvedeliku kogus suur, väikeste viljapuude puhul aga kõige väiksem. Pritsimine tuleks läbi viia hommikul ja õhtul, kui temperatuur on madal ja tuul puudub. Pritsimine tuleks lõpetada, kui õhu suhteline õhuniiskus on alla 65%, temperatuur on üle 28 °C ja tuule kiirus on päikesepaistelistel päevadel üle 5 m/s.
(3) Kuigi fenoksümeklosoolil on kaitsev ja raviv kahekordne toime, tuleks haigusest tingitud kahju minimeerimiseks selle kaitsvat toimet täielikult ära kasutada, seega peaks pealekandmisaeg olema pigem varajane kui hiline ning pihustamisefekt peaks olema parim haiguse algstaadiumis.